Taavi Aas: isegi kui läheb hästi, peame ikka kärpima

Isamaa, Keskerakonna ja EKRE koalitsioonilepingut on tabanud kriitika. Näiteks iduettevõtja Ragnar Sass leidis, et see koalitsioonilepe on Eesti ja siinse ettevõtluse jaoks halvim, mis juhtuda sai. Äripäev kirjutas juhtkirjas, et dokument on umbmäärane ja sõnastused on valdavalt valitud moel, mis võimaldavad näivust ja asendustegevust, mida hiljem tõlgenduste kaudu saab painutada lubaduste täitmiseks.

Taavi Aas tunnistab, et koalitsioonileping on ühes mõttes varasemast erinev – selle juures ei ole suurt Exceli tabelit, millega ollakse harjutud. "Numbrite poolt on seal vähe, aga sellel on hästi lihtne põhjus. Meie eelarve tasakaal on täpselt sellises seisus, nagu ta on," ütles ta intervjuus Äripäeva raadiole.

No ei, tegelikult ei ole õige, et raha ei ole, aga meie eelarvepoliitika on selline, et isegi kui meil läheb hästi, siis me peame ikkagi kärpima. Raha on tegelikult olemas, aga selleks, et majandust, ma ütleks nüüd jutumärkides mitte üle kuumendada, siis tuleb natuke pidurit tõmmata. Rahalised lubadused on tegelikult läbi räägitud, korduvalt läbi räägitud. Meil on alati võimalus tagasi tulla ja hakata rahalisi lubadusi ellu viima, kui selleks on võimalus.

Ma ei ole väga õnnelik sellise riigieelarvepoliitika üle. Kui me tahaks jõuda järele Euroopa arenenud riikidele, siis niimoodi on seda küll väga raske teostada, et kui meil on majanduskasv natuke üle kolme, siis see tähendab juba seda, et tuleb hakata riigieelarvele pidurit tõmbama. See tegelikult ei ole päris õige.

Kõige olulisem on ju alati inimene ise. Inimene. Ja kõik see, mis on meie ümber, see on toeks. Majandus on üks osa sellest, mis on toeks. Ega me ei ela keegi siin sellepärast, et meil oleks majandus. Selles mõttes loomulikult on Mart Helmel õigus. Teistpidi riigi toimimise seisukohast on kindlasti majandus oluline. Kui mina peaksin saama ministriks, siis loomulikult tahan ma kõik teha selleks, et Eesti majandusel hästi läheks.

Taristuprojektid annavad võimalused liikumiseks, muudavad liikumist ohutumaks, aitavad majandusel toimida. Nad on majanduse elavdamiseks olulised.

Ei, ma arvan, et see kindlasti ei ole see koht, kus praegu king pigistaks. Mitmed suured objektid on töös. Kui vaadata ta tornkraanade hulka Tallinnas, siis sektoris läheb päris hästi.

Minu meelest on oluline tegeleda illegaalse võõrtööjõuga. See on riigile kahjulik, aga see on ka kõigile ettevõtjatele kahjulik. See on ikkagi ju kõlvatu konkurents, et kui on ettevõtjad, kes oma tööjõu eest maksavad makse, ja seal kõrval on ettevõtja, kes kasutab illegaalset tööjõudu, siis on nad äriliselt väga erinevates olukordades. See on üks pool, millega koalitsioon tahab tegeleda, et meil oleks aus konkurents. Et ka see võõrtööjõud, kes meil on, oleks ausalt ja oleks kõik maksud makstud.

Koalitsioonileppes on juttu ka sellest, et me tahaks või pööraks tähelepanu sellele, et need töökäed, kes on Eestist väljas, et need hakkaks Eestisse tagasi tulema. Linnas me arutasime, et selline töötasu piir, kust inimesed hakkavad tagasi tulema – tõsi, see puudutas tollel ajal bussijuhte – on kuskil 1500 eurot. Siis juba bussijuhil on mõistlikum töötada Eestis kui olla Soomes. Eks oma osa on siin ka ettevõtjatel. Ega midagi teha ei ole, oskustööjõud tahab saada sellist palka, et siin püsida.

Täna on seda vara vastata, et kas tuleb veel. Aga mul on selline rõõm ja õnn, et juhul, kui ma peaksin saama ametisse, siis minu esimene töö, kuhu kulub pea kuu, on kõikide riigiettevõtete aastakoosolekute pidamine. Ma saan neid ettevõtteid kõiki kohe kiiresti tundma, nende muresid, nende rõõme, ja ka nende perspektiividest rääkida. Nii et ma nüüd selle vastusega ei kiirustaks. On suuremaid ettevõtteid, on väiksemaid ettevõtteid, on neid ettevõtteid, mida võib-olla oleks mõistlik liita.

Loomulikult see, et mis on nende majandustulemused. Iga ettevõtte puhu, nii nagu erasektoris, nii ka avalikus sektoris, on eesmärk ikkagi see, et tulemus oleks vähemalt null, paremal juhul positiivne. Sotsiaalse suunitlusega ettevõtete puhul jah, võib öelda, et võib rahul olla, kui seal on null – ei tahaks, aga ega üks haigla ei pea olema suures-suures kasumis. Aga loomulikult nende majandusmajandustegevus, nende perspektiivid, mida nad ise tahaksid või kuhu nad tahaksid jõuda.

Loomulikult peaksid suured taristuettevõtted, energiaettevõtted kuuluma strateegilistel kaalutlustel riigile. Siis on sellist teenindussektorit, kus moel või teisel võib olla turutõrget või kus oleks keeruline, kui see ei kuulu riigile – et kuidas seda teenust siis saab või mis see maksma läheks. Võtame siin näiteks laevad või Nordica. Jah, täna ju läheb lennundusturul hästi, meil on palju ühendusi ja võime mõelda, et milleks meile see Nordica, küll teised selle töö ära teevad. Aga tuleb ka teist poolt vaadata. Lennunduse hea aeg ei pruugi kesta lõputult ja ühel hetkel, arvestades seda, et Tallinn on ikkagi ääresihtpunkt, siis kust kärpima hakatakse? Ikka sealt ääre poolt hakatakse esimesi tagasitõmbeid tegema. Siis võib-olla on meil enda lennufirmat väga vaja.

Ma ei näe seda ohtu. Mul oli ka võimalik olla nendel läbirääkimistel majandust puudutavas osas. Sellel koalitsioonil on soov koos töötada. Kindlasti ei olnud need lihtsalt läbirääkimised, aga nii, nagu lepingute puhul ikka: mida raskem on läbirääkimistel, seda lihtsam on pärast seda lepingut täita. Nii et ma arvan, et kõik läheb hästi.

Ma arvan, et sellel koalitsioonil on kõik võimalused kesta neli aastat. Loomulikult poliitikas kehtib ütlus never say never: me iial ei tea, mis juhtub, milline on majandusolukord, kuidas muutub poliitiline olukord, valijate meelsus. Aga kui vaadata tänast soovi, mis oli koalitsiooni laua taga, siis see potentsiaal, et see kestaks, on kindlasti olemas.

Ma väga loodan, et juhul, kui ma saan majandusministriks, õnnestub mul teha seda tööd pea neli aastat. Kui ma olen öelnud, et suured taristuprojektid on minu jaoks huvitavad, siis nende ettevalmistamine on juba niivõrd pikk, et aastaga ei ole ausalt öeldes midagi teha.

Intervjuud Taavi Aasaga saab kuulata Äripäeva raadio podcast'ide keskkonnast alates 41.01.