Ettevõtjaid elektri hinnatõusu risk ei ehmata

Elektri hinna tõusust on pikalt rääkinud Eesti Energia. Mullu suvel prognoosis ettevõtte juht Hando Sutter hinna kallinemist kuni kolmandiku võrra, tuues põhjuseks oluliste tootmissisendite (CO₂, süsi, gaas) kallinemist ning elektritootmise struktuurseid probleeme Põhjala regioonis, näiteks vee vähesust hüdrojaamade reservuaarides. "Käesoleva aasta esimeses kvartalis oli elektri turuhind Eestis 41,9 eurot megavatt-tunni kohta. Finantsturul kaubeldakse järgmise aasta esimeseks kvartaliks hinnaga ca 55 eurot megavatt-tunni eest, samas võivad hinnatipud olla mitu korda kõrgemad,“ sõnas Sutter.

Ennustus läks enam-vähem täppi – jaanuaris oli hinnatase 56,6 eurot megavatt-tund. Samas kukkus märtsis energiafirma viimase turuülevaate järgi elektri hind ootamatult sooja ilma tõttu kuuga 15,2%, 40,10 eurole megavatt-tund. "Märtsi alguses ootasime kuu keskmiseks elektri hinnaks ligikaudu 45,4 eurot megavatt-tunnist, kuid ilusa ilma ja paranenud hüdroreservide tõttu kujunes hind mõnevõrra madalamaks," kirjutati ülevaates. Ka Soomes, Lätis ja Leedus oli hind sarnasel tasemel.

Sauele Baltikumi suurimat andmekeskust rajava MCF Groupi juhatuse liige Kert Evert ütles, et nemad plaanivad kliendilepingutes elektri hinna indekseerida. See tähendab, et otsest kahju andmekeskus hinnatõusust ei kannaks. "Generaatorite, trafode ja muu hinnad ehk marginaal on fikseeritud," märkis ta.

Küll võiks andmekeskus kanda kahju kaudsemalt sellest, kui nende kliendid mõnda soodsamasse riiki ümber koliksid. "Meie kliendid pakuvad pilveteenust rahvusvahelistele ettevõtetele. Nad võivad kergesti meilt süsteeme ära liigutada, selles mõttes ikka mõjutab. Praegu on Saksamaal (elektri) hind üsna krõbe, aga kui Eesti läheb mööda, võib klient asjad ära võtta ja that's it," sõnas Evert.

Üldiselt moodustab aga elektri hind tema sõnul andmekeskuste tasuvuskalkulatsioonidest vaid 15 protsenti. "Asukoht, riigi poliitiline olukord, kliima, maavärinad jne – kõik arvutatakse 100% sisse," märkis Evert. Ainsad potentsiaalsed kliendid, kes ainult elektri hinda vaatavad, on tema sõnul krüptokaevurid.

"Kui võtame mingi telekomiettevõtte, siis seal on muu – turvalisus, töökindlus. Nad on ikkagi elutähtsa teenuse osutajad ja ei saa elektri pealt kokku hoida," tõi ka ise varem telekomisektoris töötanud Evert näiteks.

Äsja Tallinna külje all Jüris uue tehase avanud käsitööõlletootja Tanker tegevjuht Jaanis Tammela märkis, et elektri hind pole firma kalkulatsioonides kindlasti esikohal. "Me ei ole seda riskina kaardistanud, kui hakkan mõtlema. Pole olnud ka põhjust, miks elektri hind peaks ropult tõusma, sest oleme Nord Pooli küljes," leidis ta.

Tammela sõnul oli firma mullune elektriarve umbes 12 000 eurot. "Energia läheb enamuses soojendamise peale ja kasvab lineaarselt sellega, kui palju toodangut välja anname. Ei ole nii suur number. Oleme võtnud seda kui kulu, mida on vaja, et toota. Optimeerida väga ei õnnestu – võime säästlikumaid lampe panna, aga tootmisprotsessis..." arutles ta.

Tanker on küll kaalunud energiaauditi tegemist, kuid sellest siiski loobunud, sest saadav võit oleks kokkuvõttes tagasihoidlik. "Keskkonnainvesteeringute keskus maksab neid (auditeid) kinni osaliselt. Käisin infopäeval, kus sattus rääkima Estonian Celli üks majandusinimestest. Rääkis oma projektist, kuidas säästsid 10 protsenti – miljoneid eurosid. Seal on pointi seda taga ajada, sest summa on jõhker. Jube vahva kuulata, kuidas nemad asju optimeerivad, aga see paneb mastaabi paika," tõdes ta.

Uues tehases kasutab Tanker kütteks elektri asemel gaasi, mida Tammela peab isegi riskantsemaks. "Teada on, et gaas tuleb paljuski ka Venemaalt, elektri puhul pigem ei kardaks. Meil ei ole isegi backup-plaani, kui gaasiga midagi juhtub," tõdes ta. Gaasikatla kasutamise põhjus on tema sõnul sele praktilisus. "Elektrikatel oleks meeletult suur. Teeme auru, 400 kilovatti tunnis, selleks oleks vaja 300–400amprist masinat," selgitas ta.

Üldisemalt leidis Tammela, et Eesti võiks mõelda tuumajaama rajamisele. "Võiksime eksportida, miks peame elektri sisse ostma. Võiksime teha turvalise uue generatsiooni tuumajaama. Muidugi elektrit saab suuresti päikesest, aga kogu Eesti vajadust sellega kindlasti ei kata," leidis ta.

Ehituskeemia ja -materjalide tootja Krimelte juhatuse esimehe Peeter Tohveri pani Äripäeva küsimus esialgu mõtlema. "Ei löö nagu tulukest põlema. Ei ole kunagi niimoodi välja võtnud. Täitsa hea küsimus tegelikult – tootmiselekter, kontor siia juurde," rääkis ta.

Hiljem täpsustas Tohver, et summa jääb alla promilli kogu grupi käibest, mis küündib üle 100 miljoni euro. "See on 0,0 protsenti, aga numbrid on ise suured. Ikka kümnetes tuhandetes eurodes," märkis ta.

Põllumajandusettevõtte Tartu Agro juhatuse liige Aavo Mölder sõnas aga, et tema sektorile on olulisem kütuse ja diisli hind. "Mul pole päris peas, mis paketid meil on, aga nii suur probleem see põllumajandusele ei ole. Maksame kusagil 7000–8000 elektri eest, talveperioodil on avatud farmide põrandasoojendus. Võrgutasu on natukene suurem. Meie käibe juures see ei ole väga suur asi," märkis ta.