Nädala lood: konfliktid, võlad, peitusemäng ja majanduse hall sügis keset sooja suve

Föderaalreserv kärpis intressimäärasid esimest korda alates 2008. aastast. USA Föderaalreserv teatas kolmapäeval, et langetab intressimäära 0,25 protsendipunkti võrra, see on esimene intressikärbe alates 2008. aastast, mil riiki tabas finantskriis. Uus baasintressimäära vahemik on 2–2,25%.

Mida teeb madal intressimäär? Sisuliselt tähendab madalam intressimäär, et laenuraha läheb odavamaks ning see peaks soodustama investeeringute tegemist ning tarbimist ning see kõik kokku omakorda majandust ergutama.

Samas pole USA intressimäärade langetamise otsusega üksi. Samal päeval tegi intressimäärade vähendamise otsuse ka Brasiilia. Tõsi, seal on mastaabid teised, intress langes 6% peale.

Euroopa Keskpank teatas äsja, et kaalub sügisel kiratsevat majandust turgutada. Majanduskasv oli euroalal teises kvartalis kõigest 0,2%, käesoleva nädala jooksul on tulnud mitmest Euroopa riigist täiendavalt uudiseid, mis viitavad veelgi majanduse jahtumisele Saksamaal, Prantsusmaa, Hispaanias, Itaalias. Keskpank ei välistanud ka intressikärbet. Baasintress on aga juba -0,4% juures.

Nimekiri riikidest, mille keskpangad on viimastel kuudel intressi kärpinud, on aga muljetavaldav: nende hulka kuuluvad näiteks Venemaa (uus intressimäär 7,25%), Ukraina ning terve hulk kolmanda maailma riike. Langetamist kaaluvad ka Vietnam, Lõuna-Aafrika Vabariik, Korea, Austraalia ja Tšiili.

Loe pikemalt artiklitest "USA föderaalreservi otsus ehmatas turge" ja "USA pole üksi, intressi krutib allapoole terve maailm".

Samal ajal kui USA Föderaalreserv üritab ameeriklasi ärgitada rohkem tarbima ja üritab majandust ergutada, jätkas Ühendriikide president Donald Trump uute tariifidega. Euroopa börsid langesid reedel enam kui 2%, põhjuseks oli USA presidendi Donald Trumpi neljapäevane teade, et USA paneb 10% tollid peale veel 300 miljardi dollari väärtuses Hiina kaupadele.

Alles teisipäeval algasid Hiina-USA uued kaubanduskõnelused Shanghais, millest küll otsust ei loodetud, kuid turud hindasid, et nüüd on tulemas pikk ja rahulik läbirääkimiste periood. Veel kolmapäeval teatas USA valitsus, et läbirääkimised olid olnud konstruktiivsed. Nüüd andis Donald Trump mõista, et ühes uute tariifidega tõuseb tollitariif "kaugelt üle 25%".

Hiina teatas reedel, et kavatseb USA sammule "vastu astuda". "Kui USA plaanib lisatariife kehtestada, siis peab Hiina vajalikud vastumeetmed kehtestama," vahendas Bloomberg Hiina välisministeeriumi kõneisikut Hua Chunyingi.

Donald Trumpi otsus tuli napilt 24 tundi pärast seda, kui USA Föderaalreserv langetas esimest korda alates finantskriisist intressimäära. Bloombergi küsitletud turueksperdid pakkusid, et see on seetõttu, et sundida Föderaalreservi veelgi intressimääru langetama.

Trumpi mõju jõudis ka näiteks Norrasse, kus sealne kroon elas läbi aasta halvima nädala, mis on tingitud Trumpi tõttu süvenenud kaubandussõjast, mis avaldab survet toorainetele.

Loe pikemalt artiklist "Trumpi värsked tollitariifid surusid börsi langusesse".

Tulles lähemale kodustele tegemistele, siis pärast tegeliku kasusaaja avaldamise nõuet on mõnigi varju hoidnud firma saanud uue ja avaliku omaniku.

Üks enim tähelepanu pälvinud salajase omanikuga firma on olnud Signaal TM, mis võitis aastaid linnas magusaid hankeid, kuid mille omanik oli varjunud alguses esindajakontode ja seejärel Küprose ettevõtte taha.

Sarnaselt Signaaliga on olnud saladus, kellele kuulub kinnisvaratehingute ja -arenduse firma Brehida OÜ, kuid pärast tegelike kasusaajate esitamise nõuet on ettevõtte uus omanik ja kasusaaja ettevõtja Jaanus Otsa.

Äripäeva reastas ka suurima käibega ettevõtted, kelle tegelik kasusaaja on veel esitamata.

Loe pikemalt artiklitest "Pimesikufirmad tulevad peidust välja" ja "TOP: suurima käibega firmad, mis pole esitanud tegelikku kasusaajat".

Kui Eesti võtab uuel aastal üle viienda rahapesuvastase direktiivi, tekib pankadel kohustus kontrollida, kas klientidel on andmed tegelike kasusaajate kohta äriregistrile esitatud.

Rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna jurist Taivo Põrk ütles, et kui need andmed on esitamata, muutub igasugune majandustegevus keeruliseks – näiteks võib pangateenuste kasutamine olla oluliselt piiratud.

See võiks tema hinnangul motiveerida ettevõtteid infot esitama. Kohustatud isikute ring, kes peaks seda ärisuhte loomisel kontrollima, on samas laiem kui lihtsalt pangad.

Loe pikemalt artiklist "Pangad keeravad salaomanikuga firma ees ukse lukku".

Võimalust peituda otsivad Eestis ka võlgadesse sattunud firmad. Tuntud firmade likvideerija kätte on viimasel ajal üle antud mitu kaubaveoteenusega tegelevat ettevõtet.

Firmamatja Raul Pint arvab, et midagi transpordis toimub, sest viimastel kuudel on talle likvideerimiseks antud viis kaubaveoga tegelevat ettevõtet ning lisaks on kaks ootel.

Autoettevõtete liidu direktor Villem Tori sõnul on ettevõtte likvideerijale andmine üks kõige halvemaid käitumisi, mis turul olla saab.

Likvideerija kätte jõudnud firmaga peab madistama ka tanklakett Circle K, kes nõuab kohtu kaudu kaubaveofirma Metolong Putsoa pankrotti. Likvideerija Raul Pindi kätte liikunud ettevõte jäi kütusefirmale võlgu 110 054 eurot.

Võlgadega võitleb ka mahekaubandusega tegeleva Mahemarketi juht Tiiu Saks. Tema ettevõtted vaevlevad maksuvõlgadega, on pankrotis või sattunud firmamatja kätte. Tiiu Saksale kuulus juuli alguseni hulgikaubanduse ettevõte Austan Loodust Grupp, mis on antud firmamatja kätte koos 92 060 euro suuruse maksuvõlaga. Ettevõtte nimeks on pandud Chuquisaca Incahuasi.

Loe pikemalt artiklitest "Võlgades vedajad lasevad end maha matta", "Tanklakett peab matmisel firmaga kohtuvaidlust" ja "Mahekaubanduse ettevõtja firmad sattusid raskustesse".

Omamoodi väljapääsu otsivad ka Eesti puitmajatootjad. Massiivsed maksuvõlad, kanna peale astuvad välisettevõtted – need on vaid murdosa puitehitusettevõtete probleemidest.

Näib, et Norra turg eestlasi ei hellita ja maksuprobleemide käes vaevlejaid on mitu. Miks on ettevõtted sellistesse raskustesse sattunud, loe pikemalt artiklist "Puitmajatootjad saavad Skandinaavias vastu näppe".

Omamoodi raske lugu tabas ettevõtte OÜ Register omanikku Marie Rosinat, kes kirjeldab traagilisi sündmusi, mille käigus sulgus Inforegistri andmebaas ettevõttele neljaks aastaks ja kaotati 1,2 miljonit eurot.

Kahjumi tekkimises süüdistab Marie Rosin Inforegistri juurest lahkunud Peep Küngast, kelle sõnul tulevad talle endise äripartneri etteheited üllatusena.

Inforegister kukkus eelmisel aastal 599 107 euroga kahjumisse. Rosina sõnul on kahjumi põhjus 2015. aasta sügisel alanud arenduskoostöö ettevõttega Zero Technologies. Leppe sõlmimist vahendas alates 2009. aastast Rosinaga koostööd teinud ja alates 2015. aastast kuni mullu sügiseni OÜ Register juhatusse kuulnud IT-ettevõtja Peep Küngas.

Kuidas eri pooled olukorda nägid ja kuidas läheb Marie Rosina ettevõttel nüüd, saab lugeda pikemalt artiklist "Vaiba all hõõgunud konflikt paiskas Inforegistri suurkahjumisse".

Samas näitab Neinar Seli, kes enda süüdimõistmist korruptsioonikuriteos näeb ebaõiglasena, et suudab ettevõtjana tegutseda kahtlemata edukalt. Äripäeva koostatava Rikaste TOPi edetabelist peegeldub tema ärivaist – aasta-aastalt kasvab tema vara umbkaudu 10 miljoni euro võrra. Kui 2013. aastal olid tema varad kokku 56,7 miljonit, siis 2018. aasta andmete järgi juba 99,7 miljonit.

Seli ettevõtetel läheb hästi, näitavad numbrid. "Töötav süsteem töötab õigesti," märgib Seli. Mõnevõrra tema kohtuasi siiski ettevõtteid puudutas.

Loe pikemalt artiklitest "Neinar Seli elu pärast kohtuotsust" ja "Päev Neinar Seliga".

Eraldi persoonidest tõusis sel nädalal esile ka aprillist keskkonnaministri rolli kandev EKRE liige Rene Kokk, kes lubab tõsta ministeeriumi alluvuses olevate haldusasutuste töötajate palkasid ja panna piir ebaseaduslikele prügilatele, mille vastu on riik aastaid jõuetu olnud.

Varem Raplamaa väikeettevõtja olnud Rene Kokk rääkis intervjuus Äripäevale, mida ta arvab ettevõtlusest, majandusest ja keskkonnast ning praegusest poliitilisest olukorrast Eestis. Tema sõnul võiks Eesti ühiskond maha rahuneda ja peaks otsima vähem klikiväärilisi uudiseid.

Kui edukad on aga riigikogu liikmed olnud, saab lähemalt uudistada suurest ülevaatlikust edetabelist, mis kajastab nende eraäride tegevust.

Loe pikemalt artiklitest "Minister Rene Kokk: rahunege maha" ja "Suur ülevaade: riigikogu liikmete eraärid".