Sooline palgalõhe vähenes aastaga 0,7 protsendipunkti, naiste brutotunnitasu oli mullu 14,9% väiksem kui meestel.
- Naised teenivad meestest rohkem ainult veonduse ja laonduse tegevusalas. Foto: Liis Treimann
Statistikaameti andmetel oli möödunud aastal naiste keskmine brutotunnitasu 8,48 eurot ja meestel 9,97 eurot. Kõige suurem oli meeste ja naiste palkade erinevus finants- ja kindlustustegevuse (25,7%), kaubanduse (24,2%), tervishoiu ja sotsiaalhoolekande (23,8%) ning info ja side tegevusaladel (23,5%).
Statistikaameti analüütiku Argo Tarkiaineni sõnul oli sarnaselt 2020. aastaga ka eelmisel aastal veonduse ja laonduse tegevusala ainus, kus naised teenisid meestest rohkem – palgalõhe oli seal 5,2%. "Palkade erinevus oli väike ka majutuse ja toitlustuse valdkonnas, kus mehed teenisid naistest küll pisut rohkem, kuid palgalõhe oli siiski võrdlemisi madal ehk 5,8%,“ ütles Tarkiainen.
Seotud lood
Soolise palgalõhe vähendamiseks ning SKP kasvatamiseks tuleb vähendada naiste õlule langeva tasustamata töö koormust, kirjutab Mari Eek arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti Kaubandus-tööstuskoda toob ettevõtjatelt kogutud tagasiside põhjal välja, et direktiivi kehtestamine ei aita kaasa soovitud eesmärkide saavutamisele, kuid suurendab seejuures oluliselt Eesti ettevõtete halduskoormust.
Soolise palgalõhe vähendamise südameasjaks võtnud Soome valitsuse töögrupp tahab seadust, millega töötaja saaks soolise diskrimineerimise kahtluse korral teada, kui palju kolleeg palka saab, vahendab Yle.
Naisi ja mehi on Eesti advokaatide seas võrdselt, kuid naiste osakaal advokaadibüroode juhtimises ja kasumi jaotamises on võrdsusest kaugel, kirjutab advokatuuri asejuht ja advokaadibüroo PwC Legal vandeadvokaat Imbi Jürgen Äripäeva essees.
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.