Pankrotiombudsman soovitab riigil luua justiitsministeeriumi või maksejõuetuse teenistuse juurde organi, mis võtaks üle pankrotihaldurite koja töö.
- Konkurentsiameti juures tegutseva maksejõuetuse teenistuse juht Signe Viimsalu. Foto: Andras Kralla
Maksejõuetuse teenistuse juht Signe Viimsalu ütles, et möödunud aastal ehk esimese tegutsemisaastaga said nad rohkem kaebekirju kui riik viimase viie aasta jooksul. See näitab tema hinnangul, et maksejõuetuse süsteemis on puudused. „Ei saa välistada, et teatud avalike ülesannete täitjad ise tarvitavad süsteemi isiklikes huvides ära, mitte ei loo õiglust menetlusosalistele,“ järeldas Viimsalu.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Pankrotihaldurite koja reaktsioonid Äripäeva artiklile kõnelevad sellest, et haldurid pole kriitikaga harjunud. See omakorda lubab aga väita, et säärast raputust oligi tarvis, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kriitikatule all kõrvalärid ja sõltumatus
Pool aastat tööd teinud pankrotiombudsman on näinud ja saanud vihjeid, kuidas Eesti pankrotihaldurid mängivad võlgnikega kokku, tegelevad liigselt isiklike kõrvaläridega ja satuvad seega huvide konflikti. Pankrotihaldurid vastavad, et maksejõuetuse teenistus läheb oma kriitikaga üle piiri.
Pankrotihaldureid häirib info, nagu oleks neil korraga käsil isegi üle saja kohtumenetluse, kuid siiski ei ole haldurite koda nõus avaldama oma kodulehel, milline on nende tegelik töökoormus.
Lahmiv ja pealiskaudne probleemide käsitlus on väga kahjulik ja laastab koostööd maksejõuetuse teenistusega, kirjutab kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja kantsler Helen Rives vastulauses Äripäeva eilses artiklis kõlanud kriitikale.
Eesti heaolu kasvu takistab vohav bürokraatia, napp ambitsioon ning ohjeldamatult paisunud riigi kulutused – nii arvavad 5. märtsil toimuval majanduskonverentsil
“Tuulelohe lend 2025” esinevad tippjuhid ja ettevõtjad.