Selgusid Eesti parima juhi kolm nominenti

Täna Äripäeva raadio hommikuprogrammi otse-eetris oma nominatsioonist kuulnud Olavi Lepp ütles, et avalik tunnustus on hea lisaboonus, olgugi et selle nimel juht ei tööta.

Lepp tõdes, et paljudes Eesti ettevõtetes on juhtimisega hästi, kuid kui anda üks juhtimismõte, soovitab ta keskenduda inimsuhetele, kuna see on kõige alus. “Heas ja töises õhkkonnas tulevad tulemused palju lihtsamalt. Mõtle läbi tasakaal nõudlikkuse ja positiivsete inimsuhete vahel,” soovitas ta. “Vigu on lihtsam märgata ja kergem on kriitikat teele panna. Head tööd võtame iseenesestmõistetavana,” ütles Lepp.

Samuti otse-eetris oma nominatsioonist kuulnud Annika Arras tõdes, et kõik juhid on ise oma tee valinud ja seega ei käi juht ka ringi, otsides tunnustust – töö meeldib selletagi. Sellegipoolest peab ta juhtide esile tõstmist oluliseks. "Ega see töö lihtne ei ole,“ märkis ta. Ka Arras rõhutas juhtimise juures inimsuhteid, öeldes, et hea juht käitub inimestega nii, nagu ta soovib, et tema endaga käitutaks. “Sa teed kõik endast oleneva, et inimesed sooviksid iga hommik tööle tulla,” lausus ta.

Kolmas nominent Ivo Suursoo, IT-ettevõtte OIXIO Grupi juhatuse esimees, pälvis žürii ja teda konkursile esitanud inimeste tunnustuse tugeva missiooni ja visiooniga töö eest. Hommikuprogrammi otse-eetri vestluse tarvis jäi Suursoo tabamatuks.

Eesti parima juhi konkursi eesmärk on juhtida tähelepanu heale juhtimistavale ja silmapaistvatele Eesti juhtidele, neid tunnustada ning seeläbi siinset juhtimiskultuuri edendada. Konkurssi “Parim juht” korraldavad Äripäev, personalijuhtimise ühing PARE, Eesti Tööandjate Keskliit ja Pärnu juhtimiskonverents.

Tänavune žürii liige ja eelmise aasta parim juht, Verstoni asutaja Veiko Veskimäe kirjeldas ühte konkursi olulist kriteeriumit: „Juhi esmane eesmärk on teha head tulemust ja ettevõtet kasvatada ning tagada seeläbi selle püsimine ja jätkusuutlikkus,“ kirjeldas ta.

Lisaks majandustulemustele hindab žürii juhi laitmatut mainet ja juhi panust Eesti ühiskonda oma organisatsiooni väliselt. Uuendusena arvestab žürii tänavu töötajate hinnanguid enda liidritele, mida hindas Eesti personalijuhtimise ühingu PARE juhtimisbaromeeter.

„Hea juhi juures tahetakse ja soovitatakse ka teistel töötada. Finalistid kahtlemata on sellised juhid, sest nende kohta jagatud hinded on tublisti kõrgemad Eesti keskmisest,“ märkis žürii liige, PARE juht Kai Saard.

„Parimad juhid eristuvad teistest sellega, et nende mõju on ulatub formaalsest ametikohast palju kaugemale. Nad kasutavad oma rolli ja häält Eesti elu parandamiseks laiemalt – löövad kaasa ühiskondlikus debatis, seisavad oma sektori eest ja osalevad näiteks ettevõtlusliitudes,“ sõnas žürii liige, Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas.

Kokku esitati sel aastal konkursile 105 siinset tippjuhti nii era- kui avalikust sektorist.

“Parim juht 2024” selgub 17. mail Pärnu juhtimiskonverentsil.