Euroopa Liit toetab kolme ühishanget, mille osana saab Eesti õhutõrje ja suurtükimoona ühisprojektide kaudu Euroopa Liidult 15 miljonit eurot.
- Mistral Rumeenias. Foto: Jean-Christian Tirat/SIPA/Scanpix
Riigi kaitseinvesteeringute keskuse peadirektor Magnus-Valdemar Saar ütles teates, et Eesti on õhutõrjet hankinud alati koos Euroopa partneritega. „Keskmaa õhutõrjet arendame Saksamaa juhitava Euroopa õhu- ja raketikaitse algatuse raames ning lühimaa õhutõrjet hangime kahes koostööprojektis, millest ühte veab Prantsusmaa ja teist Poola,“ sõnas ta teate vahendusel.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Aastal 2030 võiks meie kaitsetööstuse käive olla miljard eurot. Veel äsja oli kaitsetööstus võrreldav tubaka või hasartmängudega – investeeringuid leida polnud lihtne. Nüüd aga räägitakse Eestist kui võimalikust kaitsetehnoloogia Silicon Valleyst.
Donald Trumpi poliitiliste prioriteetide nihkudes on Euroopa sunnitud rohkem raha kulutama. USA sõjalise jõu korvamine ei ole aga lihtne ülesanne.
Eestil on valida, kas me oleme rünnaku korral sunnitud sõdima omaenda pinnal või suudame hävitada vaenlase territooriumile jäävad üksused ja taristu. Ja nüüd küsigem: mitu miljardit eurot on liiga palju selleks, et vältida vajadust näiteks Rakvere linn nullist uuesti üles ehitada, kirjutab Äripäeva välisuudiste toimetaja Indrek Lepik.
Eestis laskemoonatehase kasumlikuks toimetamiseks oleks üks variant riigil eraettevõtjale peale maksta, leiab kaitseväe juhataja kindral Martin Herem.
Eesti heaolu kasvu takistab vohav bürokraatia, napp ambitsioon ning ohjeldamatult paisunud riigi kulutused – nii arvavad 5. märtsil toimuval majanduskonverentsil
“Tuulelohe lend 2025” esinevad tippjuhid ja ettevõtjad.