Lasnamäe hõbedased tiivad: Eesti lennufirma esimene õhkutõus ja esimene pankrot

Vene ärimees müüs oma Ida-Virumaa residentsi ära kümneid kordi odavamalt. Paguluses viibiva Peterburi ärimehe lossi hakkas kasutama Eesti riigipea, kellele selle „kinkisid“ kohalikud töösturid. Täna tõotaks selline süžee meediaskandaali ja kahtlusi hämarates skeemides, kuid 1930. aastatel juhtus kuulsa Oru lossiga just nii.

„Ehitanud Efraim Lerenmann. 1927. aasta,“ seisab nüüdseks kunstiakadeemia vajadusteks ümber ehitatud Põhja puiestee ja Kotzebue tänava nurgal asuva tööstushoone endise peasissekäigu ees oleval mosaiikkirjal Tallinnas. See on üks väheseid meeldetuletusi Uurali laagrites hukkunud silmapaistvast juudi ettevõtjast, Eesti peamise suka- ja sokikaubamärgi isast.

Ettevõtja, Marie Curie õpilane, eksiilvalitsuse minister ja kirjanik Oskar Lõvi oli inimene, kellel õnnestus 1930. aastatel kiusliku Nõukogude võimuga Eesti piimatoodete ekspordis kokkuleppele saada. Punaarmee tulekuga sai Lõvist aga uute kommunistlike peremeeste verivaenlane.

Narva „põrandaalune filatelist“, Rakvere abieluaferist ja Mulgimaa nõia rahamaagia – Delovõje Vedomosti jutustab sõjaeelse vabariigi kuulsatest aferistidest ja kelmidest.

Töötukassa peale mõeldakse enamasti siis, kui räägitakse töötusest, koondamistest, maksude tõstmisest või koolitustest. Vähem tuleb jutuks aga tööturuasutuse tase ja võrdlus teistega, eelkõige muidugi naabritega.