Minister: Eestis on siiski parem äri teha kui Soomes

Enne saja-aastaste naabrite ettevõtluskeskkonna analüüsi juurde jõudmist pean märkima, et Soraineni advokaadibüroo partneri Paul Künnapi Äripäevas avaldatud arvamusartiklis tõstatud teema on oluline. Kõik ideed, mis meie ettevõtluskeskkonda edasi viivad, on vägagi oodatud.

Kuid Eesti ärikeskkond on ka täna konkurentsivõimeline, seda saab kinnitada konkreetse võrdlusega – Doing Business edetabelis edestab Eesti Soomet. Tõsi küll, vaid ühe kohaga, kuid ettevõtlusega tegelemiseks on maailma 16. koht siiski parem kui 17. koht. Lisaks üldarvestusele on Eesti Soomest eespool veel nii ettevõtte asutamise lihtsuse, erinevate lubade hankimise lihtsuse ja üldise bürokraatia vähesuse osas.

Teine näide on iduettevõtete valdkonnast. Rahvusvaheline riskikapitaliettevõte Index Venture hindas maailma riikide ettevõtluspoliitikaid ning leidis, et Eesti majanduskeskkond on maailma riikide edetabelis startupide-sõbralikkuses esikohal. Alustavatel ettevõtetel on siin väiksem risk põruda ning Eestit nähakse mõistliku ettevõtluspoliitika tõttu äritegevuseks väga atraktiivse kohana. Meie põhjanaabri leiame pingerivist 18. kohal. Arusaamine, et meie ärikeskkond on võrdluses Soomega hea seisus, on minuni jõudnud ka kohtumistelt Soome ettevõtjatega.

Loomulikult teeb Soome pingutusi ettevõtluskeskkonna parandamiseks, kuid seda teeme ka meie. Oleme suutnud ettevõtluskeskkonda tublisti lihtsustada – võtsime vastu tõhustamiskava, mille raames kahatakse erinevaid riiklikke meetmeid ühendama ja bürokraatiat veelgi vähendama. Ka info kättesaadavus ja kiirus ettevõtja jaoks paraneb. 2018. aasta lõpus kiitis valitsus heaks nullbürokraatia rakkerühma lõpparuande, mis annab kokkuvõtte ettepanekute elluviimisest ja teekaardi bürokraatia vähendamiseks. Töörühmas osalesid aktiivselt ka ettevõtjad, kelle 165-st ettepanekust, kus ja kuidas bürokraatiat vähendada, on juba 70 protsenti teostatud või suuremate algatuste osas jõudnud konkreetsete vahetulemusteni. Ülejäänutega töö veel käib.

Mahukamad algatused nagu Aruandlus 3.0, keskkonnaotsuste infosüsteem KOTKAS, e-Maksuameti arendused valmivad 2021. aastaks. Rakkerühm pakkus ka eri osapooltega koostöös kokku pandud teekaardi, kuidas kõigi rakkerühma tegevussuundadega süsteemselt pärast rakkerühma lõppu edasi minna, et jätkuvalt nii ettevõtjate, riigi kui kodanike halduskoormust vähendada. Ühtlasi leppisime möödunud aasta lõpus statistikaametiga kokku põhimõtetes, kuidas korjata ettevõtlusstatistikat ning kasutada seda paremini otsuste tegemisel ning seiramisel, muutes samal ajal selle statistika esitamise ettevõtjale lihtsamaks ja vähem koormavaks. Eraldasime 1,4 miljonit eurot kolmeks aastaks, et toetuse abil looks statistikaamet ka laiema andmekaeve võimekuse riigisektoris – sisuliselt olemegi juba kujundanud statistikaametist kogu maailmas väga unikaalse andmeameti.

Eesti uuendab jõuliselt ka meie trumbiks olevaid erinevaid e-teenuseid – olgu siin märksõnadena näiteks sündmusteenuste arendus, ühekordne andmete küsimine (once-only põhimõte) ja tehisintellekti rakendavad avaliku sektori teenused. Meie e-tiiger, mis toetab ka ettevõtluskeskkonda, on hea tervise juures ja hüppab kiiresti arenevas IT-maailmas mõnuga. Rõhutan seejuures, et Eesti e-teenused ei ole loodud rahvusvaheliste kajastuste saamiseks, vaid selleks, et inimeste elu muutuks lihtsamaks ja paremaks ning ettevõtjad saaksid tegeleda oma põhitegevusega, mitte ei peaks vajaduseta kulutama aega ja ressurssi riigiga suhtlemisele.

Ettevõtluskeskkonna soodustamiseks on valitsuse juurde moodustatud majandusarengu komisjon, kes regulaarselt seirab ettevõtluskeskkonna toimimist ning igas kvartalis peab EASi välisinvesteeringute keskus andma seal ülevaate välisinvesteeringute kaasamisest. Valitsusel on olukorrast regulaarne ülevaade ning me tegeleme pidevalt oma keskkonna analüüsiga ja otsime võimalusi välisinvesteeringute soodustamiseks. Oleme astunud samme, et soodustada välismaiste (tööstus)investeeringute tegemist Eestisse – selleks on välja töötatud suurinvestori toetusmeede, tugi- ja arenduskeskuste Eestisse asutamise meede jne.

Samas, bürokraatia peab vähenema veelgi ning tähelepanu ja elluviimist väärib riigireformi sihtasutuse plaan vähendada õigusloomet ja sellega kaasnevat bürokraatiat nelja aasta jooksul veerandi võrra. Riik peab rohkem suhtlema ettevõtjatega – seda mitte vormiliselt, tülikate ankeetide ja aruandluskohustuse kaudu, vaid sisuliselt. Heaks näiteks, kuidas seda teha, on Tööstus 2030 ekspertgrupp, mille kutsusin kokku parandamaks Eesti tööstuse konkurentsivõimet pikas perspektiivis.

Kõik mõtted, kuidas Eesti ärikeskkonda edasi viivad, on väga oodatud. Võrdluses Soome või ka teiste naabritega, oleme heas seisus. Et aga meie olukord veelgi paraneks, peame koos ettevõtjatega partnerluses iga päev tööd tegema.