Kui läbipõlemisest paranenud töötaja läheb tagasi samasse töökeskkonda ja jätkab samade tööharjumustega, toimub suure tõenäosusega tagasilangus. Just seetõttu peavad organisatsioonid üha enam mõistma oma vastutust töötaja vaimse tervise hoidmisel, kirjutab Meliva töö- ja organisatsioonipsühholoog Riina Telling.
Läbipõlenud inimene tunneb vaimset ja füüsilist kurnatust, tekivad vaimne distantseerumine oma tööst, negatiivsus või küünilisuse tunne oma töö suhtes, ent väheneb ka professionaalne efektiivsus. Pingeline töökeskkond aitab kaasa nii füüsilise kui ka vaimse tervise probleemide tekkele.
Oluline on mõista, et kui töötaja on saanud vaimse tervise spetsialistidelt piisavalt abi ja ja tema vaimse tervise seisund on paranenud, ent kui inimene naaseb samasse töökeskkonda ja -kultuuri ning jätkab samade tööharjumustega, siis suure tõenäosusega toimub tagasilangus.
Seetõttu on ajas kasvanud arusaam, et ka tööandjad peavad vaatama läbi organisatsioonisisesed protsessid ja töökeskkonna. Oluliselt mõistlikum on ennetus – ning tööandjatel on selles äärmiselt oluline roll. Töövõimetuslehel oleva inimese asendamisele ja uue töötaja väljaõppele kulub organisatsiooni raha, inimese enda ravile kulub maksumaksja raha. Ennetus on kõige mõistlikum ja igatpidi säästlikum lahendus. Mida sealjuures silmas pidada?
- Riina Telling. Foto: Erakogu
1. Juht on eeskujuks sõnades, aga eriti tegudes
Seotud lood
Depressioonis inimene ei tasu riigile makse ja tema ravimine võtab raskemal juhul isegi 7000 eurot aastas, ütles vaimse tervise ja heaolu koalitsiooni tegevjuht Ott Oja.
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.