Eestlane Chicago finantsmaailma tipus: AI on cool, aga meie jaoks alles algeline

Kui Eestis oleme harjunud, et suures ärihoones leiad enamasti ise tee ettevõtte kontorisse, siis Barcharti kontorisse nii lihtsalt sisse ei saa. Avaras aatriumis kortsutab vastuvõtulaua naine kulme ning teatab, et talle pole sellisest külaskäigust teada antud.

Telefonikõne lahendab olukorra ning teekond Barcharti kaheksandal korrusel asuvasse kontorisse võib alata. Liftis peale avariinupu ühtegi muud nuppu pole ja sõidu siht tuleb lifti haldjale esitada.

Uksele tuleb vastu Barcharti president Eero A. Pikat. Askeetliku avatud kontori põrandat katab geomeetrilise mustriga vaip ning kontoris on hulk tühje töökohti. Presidendi tööruum on tagasihoidlik — klaasseintega eraldatud kabinet seina ääres.

Kuigi Pikat on sündinud ja kasvanud Chicagos, räägib ta väga ladusat eesti keelt. Tema esivanemad on sõjapakku läinud eestlased. Spetsiifilisemad mõisted lipsavad jutu sisse aga ikkagi inglise keeles.

Barchart keskendub peamiselt reaalajas finantsturgude andmete kogumisele ja levitamisele, nende andmearhiiv aitab analüüsida turumustreid ja -trende.

Barcharti lugu sai alguse kaugelt Šotimaalt. Algne omanik jõudis teise maailmasõja järel rännakuga Chicagosse, kus hakkas tööle arvutitega, kuid mitte veel börsidega. Ta töötas paberitööstuses, arvutades välja vajalikke ressursse kvaliteetse paberi tootmiseks. See oli aeg, mil ettevõte tegi esimesi samme finantsmaailma suunas.

Pikat liitus Barchartiga 1998. aastal. Tehnika ja internetiajastu pealetungiga läks Šoti omanikel vaja lisajõudu ja seda juba uudses programmeerimise valdkonnas. “Mina lõpetasin ülikooli parasjagu sellel ajal, mul oli majandusteaduse kraad ja ma olin juba töötanud seitse aastat arvutite peal.“

Nii seda firmat kolmekesi edasi arendama hakatigi. Pärast ühe omaniku surma jaotuvad ettevõtte aktsiad täpselt pooleks. Küsimusele, kas 50 : 50 jagunemine kuidagi ka ettevõtte tegevust on takistanud, vastab Pikat kõhklemata: „Meil selline jõudude vahekord töötab ja juba pea 20 aastat.“

Platvormi käibenumbreid Pikat väga täpselt öelda ei taha, kuid annab suurusjärgu — ligi 50 miljonit dollarit. Ettevõttes töötab praegu ligi 80 inimest, suurem osa neist muidugi arendajad. “Kui mind ennast nüüd ka arendajaks lugeda, siis Chicagos on kaheksa arendajat.“

Pikat paneb tegelikult arendustöödele endiselt ka ise käed külge. „Kuigi ma saan teha vaid neid asju, mis ei moodusta täissüsteemi, mul on ju ka teisi kohustusi“. Tema töötab neljast inimesest koosnevas andmearendustiimis.

Nende töötajaid ja arenduspartnereid võib leida maailma eri paikadest. Arendajate tööjõudu on sisse ostetud nii Belgradist Serbias, Lõuna-Prantsusmaalt, Montanast, Oregonist kui ka Miamist.

Kui interneti algusaegadel keskendus Barchart futuuride ja optsioonitehingute info haldamisele, siis hiljem lisandus ka aktsiate börsiinfo.

„Kui sa tegeled futuuridega ja tahad nende hinda leida, siis meie oleme number üks koht selle jaoks,“ räägib Pikat enesekindlalt. Tema sõnul leiab nende portaalist futuuride kohta ülemaailmset infot.

Balti börside aktsiainfot nende portaalist ei leia, ka näiteks Istanbuli börsi oma mitte, maailma suurte börside, eriti Ameerika omasid aga küll. „Saksamaa Frankfurdi börs on küll suur ja tähtis, aga näiteks Mercedes-Benzi aktsia on ka New Yorgi (NYSE) börsil.“

Aktsiainfo on nende silmis pigem kliendile pakutav lisaboonus, kuhu investor satub aktsiaoptsioonide analüüsi süvenedes. „Optsioonid on tavapäraselt investori jaoks nagu kardina taga, ta ei saa nende kohta head infot, aga samas võivad suured optsioonidega tehtud liigutused mõjutada ka aktsia hinda börsil,“ toob ta investori kasu välja.

Kui aga pärida ettevõtte eesmärkide kohta, siis nii kerge seda vastust leida polegi. „Ma ei tea, sealt, kust tuul puhub,“ vastab Pikat muigega. „Ma tahan tegelikult kõiki neid valdkondi ehitada ja kasvatada ja nüüd on meil selleks ka hea tiim kokku saanud,“ lisab ta tõsinedes.

Sihtrühmad on küll igal tegevusvaldkonnal erinevad, kuid valdkondadevahelisi osakaale peab Pikat võrdseteks. Viimasel ajal keskendatakse tegevust ja investeeringuid rohkem just põllumajandusturgudele ning selle jaoks on isegi eraldi cmtdyView’ platvorm ehitatud.

Koroonaaja alguses kasvas Barcharti veebilehe külastatavus hüppeliselt. „2019. aasta novembris oli meil 1,8 miljonit külastajat, kuid 2020. aasta aprilliks kasvas see 3,5 miljonini,“ toob Pikat näite. Praegu käib külastajaid veebis ühes kuus 3 miljoni jagu.

Ühe probleemi tõi koroona Pikati sõnul nii Barchartile kui teistelegi – väga raske on inimesi tagasi kontorisse saada. „Chicagos on see kontorisse tagasi tulek väga lonkav, New Yorgis on tunduvalt parem.“

Teisipäevast neljapäevani on enam-vähem võimalik inimesi kohale saada, kuid reedeti ja esmaspäeviti haigutab kontorites tühjus. Meie külastus leiab aset teisipäeval ning suures kontoris võib tõesti näha umbes kümmekonda inimest.

Maailma vallutaval tehisintellekti (AI) megatrendil on roll ka Barchartis käimas olevates innovatsioonides. „Tehisintellektil on potentsiaal olemas, ta on cool, kuid ta on ikka algeline,“ toob Pikat oma arvamuse välja.

„Me praegu analüüsime ja töötame Amazoni ja nende AI-platvormiga,“ märgib Pikat. Tegemist on küll veel beetaversiooniga, kus süsteemi on sisse pandud nende andmed ning siis töötatakse erinevate andmemudelitega.

Microsofti Copilotile saab anda näiteks ülesande otsida mingist andmebaasist konkreetset infot ning seda teeb see Pikati sõnul üldiselt väga hästi ja 90% ulatuses õigesti. Sellise näite puhul arendaja teab, millist vastust ta ootab.

Pikati sõnul on AI hea ka infokokkuvõtete tegemiseks. „Annad talle mingi 20 lehekülge teksti, mida ise läbi töötada ei viitsi, ja palud tal teha olulisest kokkuvõtte – ta teeb selle kenasti ära.“

Enamik inimesi kasutab AI-d arvutis ja neid enamasti ei häiri, kui see vastus on 95protsendilise tõenäosusega õige ja ainult 5 protsenti infost on vale. „Aga kui sa otsid vastust just selle 5% hulgast, siis on see tegelikult probleem,“ lisab ta.

Pikat võrdleb seda GPS-süsteemiga: kui tead enam-vähem, kuhu tahad sõita, siis on selle süsteemi kasutamine hea, aga kui GPS suunab sind näiteks jõkke keerama, siis tuleb tõdeda, et süsteem tegi väikese vea ja tuleb hakata otsima silda, millest üle sõita.

„AI on praegu hea assistent, aga küsimus taandub sellele, kas sa teda ka usaldada saad. Tema kindlus ei ole 100% ja usaldusväärsust praegu garanteerida ei saa,“ on IT-valdkonna spetsialist veendunud.

Kindlasti saab AIga hakata tegema Pikati sõnul huvitavaid asju ning tema potentsiaal on tohutu. AI praegused mudelid on treenitud keelemudelitega, kuna nemad Barchartis aga töötavad andmetega ja vajavad struktureeritud tulemusi, siis nende jaoks ei ole praegune AI töökindlus veel vajaliku täpsusega.

Igapäevaselt börsi ja selle andmetega seotud Pikat on enda sõnul passiivne investor, kes on oma portfelli haldamise usaldanud pigem professionaalidele. „Investeeringud on mul siin ja seal, kuid põhiliselt S&P 500 indeksis.“ Indeksifondid on tema hinnangul kõige stabiilsemad ja efektiivsemad – nad ongi ju üles ehitatud selliselt.

Balti börsi ettevõtteid tema portfellist ei leia. Küll aga on tema ema olnud Merko Ehituse ja Tallinki aktsionär. Pikatile pole ka optsioonide ja futuuridega kauplemine võõras. Eestisse kümmekond aastat tagasi renoveeritava korteri ostmiseks kinnistas ta näiteks dollari kursi optsioonidega.

Pikat peab eesti keele säilitamist väga tähtsaks ning nii räägib ta oma lastega eesti keeles ning kõikidel lastel on ka Eesti kodakondus. Pikatil on viis last: kolm tütart ja kaks nooremat on pojad. Lastel on eesti nimed, pisikeseks erandiks mai alguses sündinud poeg, kellel on teine nimi pisut rahvusvahelisem. Sel suvel ootab kaht nooremat ees ristimistseremoonia Tallinna Pühavaimu kirikus.

Chicago Eesti Majas on Pikat olnud kuus aastat president, praegu peab ta seal viitsepresidendi ametit.