Riigihanked lukust lahti

Riigihangetega on probleemid kestnud pikki aastaid. Üks neist on see, et hanke korraldamise seadusest lähtuvad nõuded on nii keerulised, et ilma eriväljaõppega spetsialistide tugiüksuseta enam hakkama ei saa. Paljudel asutustel sellist võimekust pole. See ja ka seadusest tulenevad nõuded suunavad asutusi IT-hangete puhul kasutama registrite ja infosüsteemide keskuse (RIK) teenust, mis saab tänases Äripäeva avaloos ettevõtjatelt teravat kriitikat. Kui ettevõtjad hakkavad pidama hankeid lootusetuiks ja osalemisest loobuma, on midagi tõsiselt mäda.

Äripäev leiab, et algne idee suurte hangetega maksumaksja raha kokku hoida on õige, kuid nüüd on see hakanud endale vastu töötama, sest hangete korraldamise tingimused on ebamõistlikult keerulised. Hangete lähtealused ja RIKi tegevus tuleks üle vaadata, et riigiasutused tõepoolest saaksid hangetega liigse bürokraatia ja ajaraiskamiseta parima võimaliku tulemuse, ja samas oleks protsess ettevõtjate jaoks selge ja läbipaistev, õiglast konkurentsi soosiv.

Ühelt poolt on asi riigihangete seaduses, mida on korduvalt muudetud. Aasta tagasi kehtima hakanud redaktsioon pidi riigihangete korraldamise rahandusministeeriumi andmeil muutma "paindlikumaks, kiiremaks ja paremaks", vähendama ettevõtjate halduskoormust ning täiendama hankijate võimalusi parima hanketulemuse saavutamiseks. Äripäeva loost nähtub, et probleemid jätkuvad vaatamata sellele, et see seadus kuulutati 2017. aasta parimaks.

Teiselt poolt on IT-hangete puhul keskne hankija RIK, kellele ettevõtjad heidavad ette asjatundmatust ja vähest kaasamist. Sageli on hangete tingimustes mittevajalikke detailseid lisatingimusi, mis piiravad konkurentsi, välistades osa firmasid, ja tekitades kahtlusi korruptiivsest suunatusest teatud firmale, või on need tingimused tarbetud, mistõttu raisatakse maksumaksja raha.

Ehk on võimupositsioon riigi keskse hankijana laisaks teinud? RIK vajab järelevalvet nagu iga teinegi asutus, seda enam, et hangetega seotud probleemidest on aastaid kirjutatud ja alles hiljuti pidas kapo kinni kolm altkäemaksu võtmise kahtlustusega RIKi töötajat.

Samuti peab letargiast välja tulema rahandusministeerium, kes peaks riigihangete üle järelevalvet teostama. Tundub enam kui kummaline, et vaatamata silmnähtavatele probleemidele pole RIK viimase viie aasta jooksul ministeeriumi plaanilise järelevalve valimisse kuulunud. Kui keegi ei kontrolli, kedagi ei huvita, kas saab asju paremini korraldada, on arvamus enda eksimatusest lihtne tekkima.

Võiks diskuteerida, milliseid ettevõtjate ja asutuste ettepanekuid ellu viia ja kuidas seda teha. Võib-olla tasuks suurtesse hangetesse kvalifitseerida 2–3 pakkujat, mis annab asutustele võimaluse valida sobiv partner? Muuta hanked eelläbirääkimistega hangeteks? Teha kohustuseks kaasata hangete tehnilise kirjelduse koostamisse asutuste nõustajad? Teatud tingimustel arvata välja kõige odavam ja kallim pakkuja? Osa hankeid tagasi asutustele suunata?

Kindlasti tuleks RIKi väljastpoolt järjepidevalt monitoorida, sest maksumaksja raha, mida see puudutab, on miljonites. Ei piisa asutuse enda kogutavast tagasisidest, mis näitab, et kõik on temaga rahul. Kontroll ja arvamuste kogumine peab toimuma sõltumatult ning selle tulemused peavad olema avalikud. Nagu peab olema avalik ka diskussioon, et aidata reaalselt kaasa läbipaistvusele ja suurendada kaasatust.