Arvamus: Tallinn vilistab ettevõtjate murele

Tallinna linnaruumis reklaami avaldavad ettevõtjad saavad 1. jaanuarist kehtiva määruse järgi kord aastas valida, kas deklareerivad oma reklaamimaksu kord nädalas, kuus, kvartalis või aastas. Oht sattuda maksuvõlglaseks tuleneb nõudmisest, et reklaamimaks peab olema deklareeritud ja makstud ettevõtja valitud perioodi alguses. Teisisõnu peab ettevõtja iga valitud perioodi alguses oma tulevastest reklaamiplaanidest linnale teatama ning kui plaan enne perioodi lõppu muutub, näiteks otsustab ta püstitada mõne uue reklaami, saab ta seda teha üksnes maksuvõla hinnaga. Viivis varem deklareeritule lisanduvalt maksukohustuselt koguneb alates perioodi alguses olnud maksetähtajast.

Lahenduse asemel eneseõigustus. Linn saatis artikli ilmumisega samal päeval laiali pressiteate, kus kasutab demagoogiat, selmet ettevõtjate jaoks probleemseks kujunenud olukord lahendada või vähemalt ettevõtjatega diskuteerida. Linn teatas, et jõustunud reklaamimaksu muudatuste eesmärk on muuta maksu deklareerimine ettevõtjatele lihtsamaks. Tegemist on eksitava eneseõigustusega, sest tegelikkuses muutus maksu deklareerimine ettevõtjate endi sõnul senisest ebamugavamaks. Ettevõtja, kelle reklaamikampaaniad pole aastaks või kvartaliks ette planeeritavad, on sunnitud deklaratsiooni esitama ja maksu tasuma iga nädal, kui just linnale suuremat ettemaksu teha ei soovita. Kusjuures nädala kaupa tuleb deklareerida ka need reklaamid, mis ripuvad üleval aasta läbi. Valikus on ka igakuine deklareerimine, ent see juba suurendab riski maksuvõlglaseks osutuda ja viivist maksta.

“Iga äriühing peaks suutma valida endale sobiva maksustamisperioodi tulenevalt tema tegevuse spetsiifikast ja finantsseisundist ning olema võimeline kavandama oma majandustegevust vähemalt seitse kalendripäeva ette,” teatas linnaametnik pressiteates. Miks aga jättis ametnik mainimata bürokraatia, mis kaasneb iganädalase deklaratsiooni esitamise kohustusega? Iganädalane deklaratsioonide esitamine ja arvete tasumine on ebamugav ning mõttetu – näiteks terve aasta üleval oleva reklaami kohta tuleb nii esitada 52 deklaratsiooni. Varasem kord lubas reklaami deklareerida vastavalt reaalsetele sündmustele ehk reklaami paigaldamise hetkel. Lisaks nõuab linn, et ettevõtja küsiks esitatud maksudeklaratsiooni parandamise vajadusel linnalt selleks luba. Lihtsalt lisadeklaratsiooni esitamist linn ei luba – igas perioodis saab esitada ühe deklaratsiooni. Arusaamatuks jääb, kuidas uus kord ettevõtjale varasemast lihtsam on.

Probleemi lahendus tagaplaanil. Linn tõi ühe argumendina välja, et varem oli ettevõtjatel kohustus esitatud deklaratsioone nummerdada ja vale nummerdamine tekitas maksuhaldurile ning deklaratsiooni esitajale lisatööd. Linnaametnik jättis aga ütlemata, kui palju oli selliseid näiteid, kus ettevõtja ei suutnud oma deklaratsioone korrektselt nummerdada, ning milles üldse mainitud lisatöö seisnes. Tõenäoliselt lahendas ettevõtja ja linna vahel deklaratsioonide nummerdamise probleemid operatiivne suhtlus.

Veel väidab linn, et esines näiteid, kus mõni ettevõtja esitas ühe ja sama reklaami kohta iga päev uue deklaratsiooni või siis koostas mõne päeva kohta kümneid imeväikestes summades deklaratsioone. Ka niisugused olukorrad lahendanuks suhtlus konkreetsete ettevõtjatega. Lisaks usun, et kirjeldatud näited olid üksikud, võrreldes maksukohustuslaste hulgaga. Või tahtis linn öelda, et ettevõtjad esitasid massiliselt ja pidurdamatult vigaseid deklaratsioone?

Linna demagoogilist lähenemist probleemile ilmestab ka, et pressiteates ironiseeriti Äripäevas ilmunud advokaadi tsitaadi üle, kus viimane võrdles reklaamiplaanide pikalt ette ennustamist tähetarga poole pöördumisega. Samas jäeti tähelepanuta artiklis toodud ettevõtjate kommentaarid, kes reaalselt probleemiga igapäevaselt kokku puutuvad ja oma nördimust uue korra suhtes põhjendasid.

Mõistetav on linna selgitus, et reklaami ette deklareerimine on vajalik järelevalve tegemiseks, kuid seda nõuet täitis ka eelmine reklaamimaksu kord.

Kurb on näha, et linn pole valmis dialoogiks ettevõtjatega, vaid teatab kategooriliselt, et kohalikul omavalitsusel on õigus kehtestada oma haldusterritooriumil makse vastavalt seadusele ning reklaamimaksu kehtestamisel on täidetud kõik seadusest tulenevad nõuded. Ettevõtjad neelasid alla nii Tallinna reklaamimaksu järsu kallinemise kui ka uue reklaamimaksu deklareerimise korra, kuid põhjus selleks näiliseks leplikkuseks on masendav – ettevõtjatel on tekkinud eeldus, et linn ei võta neid kuulda. Viimast tõestas ka reklaamimaksu juhtum.