Krugmani kirjutis oli täiesti neutraalne, adekvaatne tähelepanu juhtimine (juhuslikult seekord Eesti peal), et kasinusmeetmed viisid suure SKP languseni ja majandus ei ole tänaseks taastunud või on teinud seda isegi vähem, kui mõni teises riigis, kus ei kasutatud kasinusmeetmeid, kirjutab Šveitsis elav erainvestor Rene Kuuskmann.
Krugmani temaatika oli suhteliselt tuntud duett valitseva kahe majandussuuna vahel, üks on Keynesi teooria järgne majandustsüklite rahustamine kvantitiivse leevendamise [rahatrükk] ja riiklike likviidsust ja investeerimist ning likviidsust lisatavate avalike sektori investeeringute näol ja teine kasinusmeetmete rakendamine. Eesti väidetavalt kasutas vaieldavate tulemustega viimast.
Kas ikka kasutas? Mina küll ei tea, et avalik sektor oleks massiliselt lahti lasknud ametnike, vähendanud nende tasusid, tõstnud oluliselt efektiivsust haiglates, ministeeriumites jm Eesti sisemine devalvatsioon tuli kahest asjast, millest kummalgi pole Eesti majanduse juhtimisega, kui üldse eestlastega, midagi pistmist:
1. Rootsi pangad keerasid laenukraanid kinni, seega ei saanud mina enam sulle müüa oma korterit kallima hinnaga kui eile, mida sina Rootsi laenurahaga ostsid ja siis mina saadud rahaga Silberautosse jooksin ning Silberauto omanik Gloriasse või Boccasse sööma jooksis.
Seega meie tarbimist ei piiranud mitte meie saksalik valik, vaid Rootslaste kraani kinni keeramine.
2. Eeltoodust vähenenud sisetarbimine (ka muidugi ekspordi vähenemine) viis palkade (mitte lepingu järgsete palkade, vaid enam jaolt boonuste) vähenemiseni ja töökohtade vähenemiseni. Õnneks suutsid ja vajasid meie naaberriigid 15-25% meie tööjõulisest rahvast endale tööle võtta. Kui meil ei oleks endast suuremaid ja teistsugust majanduspoliitikat ajavaid naabreid, oleks need 70-150 tuhat eestlast Eestis töötuna, või oleks meie palgad ikka päris kokku kukkunud. Kas see on tänu eestlastele, et meil on naabrid kuhu sai 2-3 korda suurema palgaga tööle minna?
Nendes kahest faktist saigi eesti IME2 ehk meie kriisi ajal a)kokkuhoidlikumaks muutumine ja b) ellujäämine ilma masstöötuseta ja sotsiaalse katastroofita toimuda.
Samuti külastab Tallinna ilmselt kuskil 5-10 korda meie rahvaarvust rohkem soomlasi ja muid turiste. Kui veel selle ka välja jätaks, siis võiks vist Tallinna kesklinna 80% töökohtadest ilusasti kokku pakkida ja kelnerid, ilusalongi töötajad, taksod, hotellitöötajad kah saata Töötuskassasse. Eesti oleks täpselt nagu Hispaania oma noorte töötusega, kui ei oleks Soomes neile töökohti.
See kuidas Ilves ründas täiesti neutraalselt ja isegi pehmet artiklit Eesti kohta, kelle kirjutaja on muuhulgas Soome ja Rootsi valitsuste nõustaja 1991.aasta kriisiajastul ja pidas mitmeid loenguid nii Soome kui ka Rootsi poliitikutele ja äri-eliidile, on ikka täiesti lapsik. Loodan, et see ei olnud THI, vaid keegi, kes esines temana.
Mis sõnumi saadab Toomas Hendrik Ilves selle absurdse ja emotsionaalse, Krugmani lausa solvava sõnumiga Eesti kohta? Minu tuttavad Kesk-Euroopast igatahes hommikul helistasid ja küsisid, kuidas teil seal Põhja-Koreas läheb kah? Paistab, et suur juht ei luba isegi neutraalselt kriitikat enam...
Seotud lood
Neljapäeval lahvatas torm veeklaasis, kui nobelist Paul Krugman julges kahelda, kas Eesti majanduskriisist taastumine on ikka triumf või lihtsalt tubli saavutus.
Rahvusvahelises meedias annavad elavat kõneainet Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese ägedad vastulaused USA majandusteadlasele ja Nobeli preemia laureaadile Paul Krugmanile.
Krugman ei jälgi Eesti arengut esimest päeva ning tema väited on paljuski põhjendatud, kommenteeris riigikogu keskfraktsiooni esimees Kadri Simson president Ilvese ja Nobeli preemiaga tunnustatud majandusteadlase Paul Krugmani mõttevahetust.
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.