Äripäeva kirjutab juhtkirjas, et võiks tõsiselt kaaluda kahe firma, Estonian Airi ja Läti Airbalticu, liitmist ja tugeva regionaalse lennufirma loomist. On ju lennuliinid ehk olulisem osa taristust, kui eurorahadest rajatavad Via Baltica või Rail Baltic.
Läänemere äärses kahes väikeriigis kordub igal aastal enesepiinajalik võistlus. Naabrid ennustavad ja panustavad üksteise võidu rahvusliku lennufirma kahjumi suurusele. Ja kui kahjum lõpuks avaldatud, võrreldakse arve omavahel, tundes vastavalt kas kadedust või kahjurõõmu.
Mõlemad nimetatud firmad seisavad silmitsi sama probleemiga - väiksusest tingitud kahjumlikkus. Peab olema paadunud pessimist, et näha võimalust halvemateks majandustulemusteks, kui kaks konkurenti on seni suutnud. Käesoleva aasta I poolaasta kahjum kahepeale oli kokku 48 miljonit eurot. Liitmisel oleks aga nii mõndagi võita.
Esiteks kokkuhoid. Kahe kallihinnalise presidendi asemel on ühendfirmas vaja vaid üht. Samuti ühte turundus- ja kommunikatsioonijuhti, vähem raamatupidajaid ja muid tugiteenuseid. Kahe ettevõte liitmine annaks tõenäoliselt kokkuhoiu ka dubleerivate liinide arvelt.
Teiseks efektiivsus. Konkurents on hea, kuid vaid juhul, kui ta tagab efektiivsuse. Estonian Airi ja Airbalticu konkurents on aga midagi mõistusevastast. Kaks pisikest naaberriiki sisuliselt doteerivad konkureerivaid väikelennufirmasid, mis omakorda söövad üksteiselt kliente ja turgu ning võimalikke tulusid. Sisuliselt maksavad Läti ja Eesti valitsused lennufirmadele selleks, et need toodaks kahjumit!
Seevastu Estonian Airi ja Airbalticu liitmisel tekiks mõlema firma igatsetud mastaabi efekt ja samas konkurents ei kaoks. On ju konkurents märksa tihedam, kui vaid EA ja AB. Balti turul on skandinaavlased, sakslased, soomlased, iirlased, tšehhid jt Kõik suuremad ja tugevamad kui Eesti või Läti lennufirmad eraldivõetuna. Küll aga võib kahe firma liitmisest tekkida sünergia ja piisav tugevus, millega lõpuks ka kasumisse jõuda.
Vastuargumendina võib väita, et Skandinaavlaste ühisfirma SAS on olnud viimased aastad suurtes raskustes. Kuid Balti liitfirmat luues on võimalus põhjanaabrite vigu vältida. Kindlasti väidetakse vastu sedagi, et kui juba rootslased, norrakad ja taanlased, kes on ajaloolis-kultuuriliselt lähedasemad, ei saa hakkama, siis eestlased ja lätlased ammugi mitte. Jah, kui ise endale ületamatuid vastuolusid sisendada, võib ilmselt neisse ka vankumatult usukuma jääda. Selle asemele tuleks kasvuraskused lõpuks ületada ja teha üheskoos mõlemale mitte emotsionaalsest rahvuslikust uhkusest ajendatud, vaid ratsionaalselt kasulikku koostööd.
Lõpuks on ju Estonian Airi ja Airbalticu kui mitte ühised, siis väga sarnased strateegilised eesmärgid. Nii lätlaste kui ka eestlaste soov lennufirmat pidada ei tulene peamiselt mitte eesmärgist kasumit teenida, vaid vajadusest tagada ühendused Euroopaga. Vältida ääremaastumist, sopistumist. Niisiis on ka lennuliinid mõeldud kindlasti kohalikele, aga vähemalt sama palju välismaiste turistidele ja investoritele.
Sellest vaatevinklist ei ole oluline, kas oodatud külaline jõuab Eestisse läbi Riia või Tallinna. Viimane peegeldab ka hästi kahe riigi väiksust. Rääkides lennuühendustest kipume alatasa unustama, et näiteks Lõuna-eestlasele või sinna suunduvale turistile/investorile pole suurt vahet, kas sõita Põhja poole Tallinna või Lõunasse Riia lennujaama. Oluline on, et saaks mugavalt ja soodsalt liikvele.
Tere tulemast, Air Baltica.
Autor: 1185-aripaev
Seotud lood
Ärimehe ja poliitiku Tõnis Paltsu hinnangul eelistaks tema Air Balticu rohelisele Executive kaardile sinist Estonian Airi oma.
Ettevõtja Jüri Mõisa hinnangul käesoleva aasta lõpuks Estonian Airi enam pigem olemas ei ole.
Läti peaminister ja transpordiminister on ühel nõul Äripäeva juhtkirjaga, et naaberriikide lennufirmad airBaltic ja Estonian Air peaksid jõud ühendama.
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.