• OMX Baltic−0,05%298,45
  • OMX Riga0,71%864,41
  • OMX Tallinn0,12%1 951,81
  • OMX Vilnius−0,37%1 149,67
  • S&P 500−0,17%5 396,63
  • DOW 30−0,38%40 368,96
  • Nasdaq −0,05%16 823,17
  • FTSE 1001,41%8 249,12
  • Nikkei 2250,84%34 267,54
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%94,41
  • OMX Baltic−0,05%298,45
  • OMX Riga0,71%864,41
  • OMX Tallinn0,12%1 951,81
  • OMX Vilnius−0,37%1 149,67
  • S&P 500−0,17%5 396,63
  • DOW 30−0,38%40 368,96
  • Nasdaq −0,05%16 823,17
  • FTSE 1001,41%8 249,12
  • Nikkei 2250,84%34 267,54
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%94,41
  • 15.03.25, 12:15

Soomlased panid Ragnar Sassi kogemuse raamatusse: ebaõnnestuge uuesti, ebaõnnestuge paremini!

Olgu sul kasvõi alkohoolikust isa või olgu sind kasvatanud üksikema, edukaks võid ikka saada, ütlevad ükssarvikuid loonud ettevõtjatest raamatu kirjutanud autorid.
Fotol raamatu autorid Matias Mäenpää (vasakul) ja Anssi Kiviranta. Ka nemad on kogenud idufirma loojad. Viimane projekt kannab neil nime Videobot.
  • Fotol raamatu autorid Matias Mäenpää (vasakul) ja Anssi Kiviranta. Ka nemad on kogenud idufirma loojad. Viimane projekt kannab neil nime Videobot.
  • Foto: Arto Markkanen
Idufirma asutaja eesmärk on lõpuks firmast väljumine. Kuidas seda päriselt edukalt tehtud on? Värskelt ilmus raamat „Väljumislood. 12 ükssarviku asutajat paljastavad oma ellujäämisvõitluse üksikasjad“ ja selle autorid on soomlased Matias Mäenpää ja Anssi Kiviranta. Muuhulgas on raamatus ka Pipedrive’i asutanud Ragnar Sassi lugu ning eestlastele põhiliselt Tallinn-Helsingi tunneli unistusega tuntud ja Rovio asutanud Peter Vesterbacka lugu.
Ragnar Sass meenutab raamatus, kuidas enne tema läbilööke mõjutasid tema vaadet ettevõtlusele Skype’iga tulnud uus suhtumine. “Skype’i asutajate mentaliteet 2005. aastal oli samuti hämmastav. Nad mõistsid, et ei tohi seda raha niisama kulutada. Nad ei ostnud Lamborghinisid ega muud sellist. Üks asjadest oli see, et nad hakkasid kohe tegema palju kohalikke investeeringuid, aidates paljudel teistel idufirmadel alustada,” seisab raamatus.
Samuti meenutab raamat mõnusalt kurioosset lugu sellest, kuidas Sass asutas enne Pipedrive’i lemmikloomadele keskendunud sturt up’i United Dogs and Cats. Ragnar vaatab sellele perioodile tagasi kui uskumatult naiivsele ajale.
Äripäeva Raamatuklubi rääkis aga raamatu “Väljumislood” autoritega nende kogemusest idufirmade loomises ja teiste edulugude ning õppetundide kogumisest.
Rääkige meile natuke endast ja oma taustast. Mis teid idufirmade maailma poole tõmbas?
Anssi: Olen olnud ettevõtja alates 2000. aastast ja olen sellest ajast peale asutanud mitu ettevõtet, teinud kokku kolm edukat väljumist. Mind on alati huvitanud, kuidas asju tehakse, ja olen pidevalt mõelnud, kuidas neid võiks teha teisiti – ilmselt see uudishimu juhtis mind loomulikult ettevõtluse teele.
Matias: Mu isapoolsed vanavanemad olid talupidajad ja nad sütitasid minus ettevõtlushuvi juba siis, kui olin kuueaastane. Teadsin juba varakult, et ettevõtlus saab olema minu väljendusviis. Kui olin 23, liitusin väikese ettevõttega, saades üheks selle peamiseks omanikuks, ja seitse aastat hiljem tegin eduka väljumise. Sellest ajast alates olen tegutsenud aktiivselt ingelinvestorina ja loonud uue idufirma Videobot.
Olete raamatu „Väljumislood“ koostamise käigus teinud intervjuusid paljude ükssarvikute asutajatega. Kuidas erinevad edukad idufirmade asutajad traditsioonilistest ettevõtjatest?
Tahaksime rõhutada, et ettevõtluses pole üht kindlat paremat ega halvemat lähenemist, kuid on peamised erinevused iduettevõtete puhul küll, mida meie nägime.
Esiteks, Idufirmade asutajad on rohkem suunatud eksponentsiaalsele kasvule ja ettevõtte kiirele kasvatamisele. Seetõttu on ka nende riskivalmidus üldiselt kõrgem Teiseks, Iduettevõtjad on väljumisele orienteeritud, samas kui traditsioonilised ettevõtjad võivad näha oma äri kui eluaegset väljendusviisi või isegi perekondlikku pärandit. See mõjutab oluliselt nende teekonda ja otsuseid.
Idufirmade juhid mõtlevad 99%-l juhtudest rahvusvaheliselt, samas kui traditsioonilised ettevõtjad keskenduvad sageli kohalikule turule. Oluline on eristada idufirmade asutajaid nn wantrepreneur’idest – viimased on pigem idufirmade ökosüsteemist vaimustunud, kuid ei keskendu reaalselt suure ettevõtte ülesehitamisele.
Mis oli kõige üllatavam, mida startup-juhtidega vesteldes teada saite?
Võib-olla mitte niivõrd üllatav, kuivõrd ilus oli näha, et „Väljumislugudes“ esinenud ettevõtjad olid väga erineva taustaga. Mõned neist kasvasid üles keskklassi peredes, mõnda kasvatas üksikvanem, mõnel oli alkoholiprobleemiga isa, mõned pärinesid ettevõtlikest peredest ja mõnedel polnud ettevõtlusega varem mingitki kokkupuudet.
Millised on kõige levinumad väljakutsed, millega idufirmade asutajad ettevõtte kasvatamisel silmitsi seisavad?
See sõltub paljuski ettevõttest, kuid ka meie intervjuudes kordusid teatud mustrid. Õigete inimeste leidmine ja nende palkamine õigel ajal on üks suuremaid väljakutseid. Samuti on oluline säilitada ettevõtte kultuur ja samal ajal seda õiges suunas arendada. Idufirmad peavad eri arenguetappides organisatsiooni struktuuri muutma, et see püsiks optimaalne. Lisaks peavad asutajad pidevalt hindama, kas nad ise on parimad juhid ettevõtte järgmisesse etappi viimiseks või oleks keegi teine selles rollis parem.
Millised olid intervjueeritavate parimad nõuanded investeeringute kaasamise teemal?
Meie arvates pööratakse idufirmade maailmas liigset tähelepanu raha kaasamisele. Tegelikult peaks põhifookus olema klientidel, sest just nemad viivad ettevõtte eduni. Kui sul on olemas kliendid, tuleb raha iseenesest.
Mainisite „Väljumislugude“ viimastel lehekülgedel, et olete asutamas iduettevõtet Videobot. Kuidas teil läheb?
Asutasime Videoboti 2022. aasta lõpus. Tänaseks on meil üle 200 keskmise suurusega ja suurettevõtte kliendi ning videomaailm on selle ajaga palju arenenud. Tulevikus on internet veelgi enam videopõhine kui praegu. Oleme kaasanud kokku 5,5 miljonit eurot investeeringuid ning meie meeskonnas on 25 inimest. Kui kõrvutada seda meie seatud ükssarviku-eesmärgiga, siis ütleksin, et oleme oma teekonnal umbes 2% kaugusel – pikk tee on veel ees!
Mida arvate, milline saab olema idufirmade maailm 2025. aastal? Kas praegune välispoliitika ja taustasündmused mõjutavad seda ning kui jah, siis kuidas?
Tehisintellekt on reaalsus ja see mõjutab ettevõtteid mitmel tasandil. Samuti toob poliitiline ebastabiilsus startup’idele kaasa omi väljakutseid. Peale selle pole majanduslik olukord praegu idufirmade kasvuks kõige soodsam. Ühtlasi liigub kõik kiiremini kui kunagi varem. See kõik võib mõnda inimest heidutada, aga meie silmis tähendab see rohkem võimalusi kui kunagi varem. Muutused loovad startup-mõtteviisiga ettevõtjatele uusi võimalusi.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele