Eestit tuntakse suurriikide seas endiselt PISA testi tulemuste ning digiriigi poolest, rääkis Eesti suursaadik OECDs Priit Pallum.
- Eesti õpilaste PISA testi tulemused olid mullu neljandal kohal OECD riikide seas. Foto: Raul Mee
Suurriigid otsivad nendes kahes valdkonnas kontakte ja tahetakse õppida meie kogemustest, rääkis Pallum Äripäeva raadiole.
Eesti on PISA testide tulemuste järgi ikkagi esimene Euroopas ning maailmas viie parima hulgas, märkis suursaadik. Digiriigi kontseptsioon on aga niivõrd teiste riikide seas tuntud, et seda ei pea pikalt selgitama, pigem uuritakse õppetundide kohta.
Pallum tegi juttu ka sellest, millised on OECD soovitused, kuidas Eesti majandus korda teha, ning kui palju peavad riigid neid soovitusi üldse kuulda võtma.
Rääkis Hando Sinisalu.
Suursaadik OECD‑s: teised riigid tahavad meie kogemustest õppida
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Haridus mängib kasvavat rolli inimeste elukaare võimaluste kujundamisel. Haridus võib olla võrdsustaja ja sotsiaalse mobiilsuse tööriist, aga ka ebavõrdsuse looja ning ühiskondlike probleemide taastootja. „Tulemusskooridega mõõtes on meie haridus hea, aga see haridus ei ilmuta end meie sissetulekutes või oskustes täiskasvanutena,“ märgivad autorid raamatus „Kas Eesti PISA on viltu?“.
Sõlmime ühiskondliku kokkuleppe, et inimesed, kes teenivad teistest enam, annetaksid 5% oma sissetulekutest, mida saaks suunata mõjusatesse algatustesse, pakub ettevõtja, Bolti kaasasutaja Martin Villig arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Väikeriik peab olema pidevas muutumises, et geopoliitilises reaalsuses edu saavutada, kirjutab Priit Tinits arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Kui õpilane peab 16aastaselt valima kitsa või laia matemaatika, siis väheneb iga aastaga nende noorte arv, kes alustavad inseneeria õpinguid ning järjest vähem tuleb tööturule julgete ideedega noori, kirjutab Inge Laas arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Maailma Kullanõukogu avaldas eelmise aasta lõpus raporti, milles lükati ümber väited, et kulla pikaajaline tootlus on võrreldav inflatsioonitempoga. Uuringust tuleb välja, et kulla hinnatõus on olnud inflatsioonitempost kaks korda kiirem ning kulla hinna peamised mõjutajad on hoopis majanduskasv ning globaalsete aktsia- ja võlakirjaturgude koguväärtus.