Keskkonnahoid on Politsei- ja Piirivalveametile südameasi

Keskkonnahoid pole Politsei- ja Piirivalveametile võõras teema. Enne Rohetiigriga liitumist on loodushoiust lugupidavad kolleegid algatanud metsaistutusaktsioone ja osalenud Teeme ära aktsioonis. Politsei vanast vormiriietusest said Kunstiakadeemiaga koostöös meenekäpikud ning Tallinna Tehnikakõrgkooli materjalitehnoloogia tudengid on politseilt saanud kasulikke õppevahendeid. Alates 2018. aastast ei kulu iseteeninduskeskkonnas taotletud dokumentide menetlemiseks paberit, millega hoitakse kokku u 200 000 paberilehte aastas. Kõige uuem piirivalvelaev Raju on aga ehitatud nii, et see kogub merel sõites energiat, mis hoiab sadamas seismise ajal kogu masinavärki töös.

Nende ettevõtmiste käigus on selgunud, et keskkonnahoidlik mõtlemine vajab selget tõuget. Siiani on selleks tõukejõuks olnud konkreetsed inimesed, samuti üldine aja- ja raha targem kasutus.

Rohetiigri suurim väärtus ongi ajend mõelda süsteemselt keskkonnale meie ümber ja organisatsiooni igapäevase tegevusega seotud mõjudele. Rohetiigri algatusega liitumist mõtestasime organisatsiooni väärtuste kaudu. Politseinike töö on aidata, olgu põhjuseks kuritegevus, õnnetusjuhtum või tervishoiukriis. Seega on loogiline, et kui ohus on meid ümbritsev keskkond, siis peab politsei ka seda hoidma. Samuti tunnetasime väga selget vastutust - Eesti suurima riigiasutusena, millel 5000 töötajat ja 200 miljoni eurone eelarve, peame olema eeskujuks.

Pikemas perspektiivis on pööre loodushoiu suunas vältimatu. Politseis, nagu ilmselt ka teistes Eesti asutustes, eeldab üha rohkem inimesi, et vähemalt elementaarne keskkonnahoid oleks norm. Et jäätmeid sorteeritaks liigiti, paberit ja servereid kasutataks mõistlikult ning organisatsioon toetaks autota liiklemist.

Asutusi suunavad oma jalajäljele mõtlema ka seadused, mis seavad energiatõhususe reeglid ja keskkonnanormid. Kuigi riigiasutustel puudub ühine keskkonnavisioon, ootab riiklik Eesti 2035 strateegia ministeeriumitelt keskkonnahoiule suurema tähelepanu pööramist.

Rohepööre pole operatiivsõit, vaid sammhaaval liikumine. Rohetiigri algatusega liitumine oli nagu lubadus või kohustuse võtmine keskkonnale mõelda ja ka midagi ära teha. Praegu veel on organisatsioonides kindlasti ka puudu teadmistest, et kuidas mingit protsessi keskkonnahoidlikumaks kujundada. Lihtsad lahendused on teada, aga kui pakendid on juba eraldi ning jalgrattaga minekuks on vahemaad liiga pikad, siis on mõistus otsas. Sellepärast oli meie suur ootus saada Rohetiigri kaudu ka oskusteavet, mis aitaks keskkonnahoidlikke aspekte arvestada teenuste planeerimise algetapis, mitte tagantjärele.

Tahe keskkonnajuhtimist ellu viia on politseis kahtlemata olemas, kuid rohelise mõtteviisi juurutamine on sellegipoolest omaette väljakutse. Esimene kitsaskoht ongi oskus keskkonnahoidlikult planeerida ja saada aru, millel on tegelikult mõju. Kuidas üldse hinnata riiklike valikute ökoloogilist jalajälge ja mis osa sellest on vältimatu? Kui PPA laevastiku lipulaev Kindral Kurvits kulutab merel liikudes küll kütust, kuid kaitseb rannikut ja vee-elustikku reostuse eest, siis kas see kulu ja väärtus on tasakaalus? Kui paljude digitaalsete andmete säilitamine on mõistlik ja milline serveritega seotud energiakulu kaalub üles selle, et mõni kuritegu jääb avastamata, sest videomaterjali ei säilitata? Kes vastutab või peaks vastutama selle mõju eest, mida põhjustab riigiasutustesse kohale tulemine?

Üllatavalt tihti takistab kiireid muutusi aastakümneid tagasi vastu võetud seadus, mis teeb keeruliseks näiteks ring- või jagamismajanduses osalemise, aga ka mõne teenuse digitaliseerimise. Samuti pole veel riiklikult soodustatud keskkonnahoidu investeerimine või kallima ent säästlikuma lahenduse kasuks otsustamine.

Kui erasektoris võib loota, et ökopakend või süsinikneutraalne transport annab konkurentsieelise ja kasumi, siis riigiasutustel pole keskkonnahoidlikke investeeringuid tehes võimalik samaga arvestada. On paratamatu, et riigiasutuse peamine motivaator on raha ja kuni elektriautode või gaasiautode ostuhind ja hooldus on tavakütusest kallim ning jäätmete sorteerimisega alustamine nõuab investeeringut, mis saab tulla ainult põhitegevuse arvelt, siis ongi lihtsam vanamoodi jätkata.

Muutused saavad sisse suurema hoo, kui keskkonnahoidlikud lahendused on ainuvõimalik tee. 2020. aastal kehtima hakanud nullenergia seaduse tuules ehitatud politseimajad ja sisejulgeoleku ühishooned pakuvad politseinikele keskkonnasõbralikumat töökeskkonda, kus katustel päikesepaneelid ja koridorides jäätmesorteerimisjaamad.

Kuigi süsteemsed muudatused võtavad aega, on Rohetiigriga liitumine ergutanud ka väiksemaid ja hästi konkreetseid keskkonnahoidlikke projekte. Nende algatustega hoiame keskkonda meeles ja eesmärki silme ees.

Politseivormide kasutuse pikendamiseks annetasime Rohetiigri aastal 10 000 kasutusest maha kantud vormielementi Gambia politseinikele. Viisime läbi keskkonnanädala ja oma töötajate eeskujul pakendivaba elu projekti. Kevadel koondasime hobimesinikud ja panime politseimaja katusele mesilastarud, mille saaki tahame partneritele kinkida korporatiivse pudipadi asemel. Vedelkütuse kasutamise vähendamiseks testime Kesklinna jaoskonnas tänavu elektrilist politseisõidukit ning ehitame taastuvenergial põhinevad generaatorid PPA taristutele väikesaartel ja laidudel.

Rohetiigriga liitumine on andnud meile olulise tõuke tegeleda keskkonnahoiuga põhjalikumalt kui varem. Algus on tehtud, kuid omajagu sisulist ja aeganõudvat tööd ootab veel ees, et keskkonnajuhtimine politseis oleks süsteemne, me oskaks hinnata oma tegevuse tegelikku mõju ning roheline mõtteviis saaks meie kõigi pärisosaks. Väikesed keskkonnaprojektid, mis muutuste elluviimisega kaasas käivad, inspireerivad ja aitavad meid seni hoida keskkonnahoidlikul kursil.