• OMX Baltic−0,05%272,79
  • OMX Riga−0,15%874,26
  • OMX Tallinn−0,46%1 752,26
  • OMX Vilnius−0,1%1 048,12
  • S&P 5000,43%5 998,65
  • DOW 300,64%44 008,53
  • Nasdaq 0,03%19 275,55
  • FTSE 100−0,84%8 072,39
  • Nikkei 2250,3%39 500,37
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,37
  • OMX Baltic−0,05%272,79
  • OMX Riga−0,15%874,26
  • OMX Tallinn−0,46%1 752,26
  • OMX Vilnius−0,1%1 048,12
  • S&P 5000,43%5 998,65
  • DOW 300,64%44 008,53
  • Nasdaq 0,03%19 275,55
  • FTSE 100−0,84%8 072,39
  • Nikkei 2250,3%39 500,37
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,37
  • 12.07.07, 13:32
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Robot kõnnib vee peal

Liuskurid on putukad, kes suudavad vee peal liikuda, kuid nad ei oska ujuda. Evolutsiooni käigus on nad arendanud võime pindpinevust kasutades oma 0,1 grammi raskune keha veepinnal hoida.
Nüüd on Carnegie Mellon University teadlased loonud roboti, mis saab sellega samuti hakkama. Robot on välimuselt mõnevõrra oma loodusliku prototüübi sarnane ning suudab veepinnal hõlpsasti edasi liikuda, vahendas physorg.com.
Kui suuremad veepinnal tegutsevad robotid peavad pinnal püsimiseks kasutama ujuvust, siis see robot kaalub vähe ning on pikkade peenikeste ja hüdrofoobsete jalgadega, mis aitavad tal vee pindpinevust kasutades kergelt mööda veepinda ringi uisutada.
Robotit arendavate teadlaste Yun Seong Songi ja Metin Sitti sõnul saaks nende leiutist kasutada näiteks keskkonnaseires, aga miks mitte ka hariduslikel või meelelahutuslikel eesmärkidel.
Et liuskur on inglise keeles strider, on robotile pandud nimeks STRIDE (Surface Tension Robotic Insect Dynamic Explorer).
Robot kulutab edasiliikumiseks tunduvalt vähem energiat kui sama massiga ujuv mehhanism, sest ületada tuleb palju väiksem takistus. Kahjuks pole seda eelist enam siis, kui STRIDE'i suurust saaks mõõta meetrites, sest pindpinevust ei saaks siis enam veepinnal püsimiseks kasutada.
Mudelite ja arvutuste abil tegid teadlased kindlaks, et roboti teflonkattega traadist jalad peavad olema 5 sentimeetrit pikad. Jalgu oleks vaja kaksteist, et tagada roboti ühe grammi raskuse kere ja 9,3 grammi raskuste lisaseadmete veepinnal püsimine. Võtmetähtsusega küsimuseks on, et veepind oleks horisontaalne, lainetus sellele robotile esialgu hästi ei sobi.
Liikumiseks on liuskuril spetsiaalsed aerudena kasutatavad jalad ning sama põhimõtet on kasutatud ka roboti juures. Loodusele ei saada aga esialgu vastu kiiruse osas – liuskur suudab liikuda kiirusega 1,5 m/s, kuid robot kõigest 3 cm/s. Peale edasiliikumisvõime on robotil olemas ka tagurpidikäik ning võime muuta suunda.
Teadlased loodavad, et tulevikus liigub mööda veekogusid palju intelligentseid liuskureid, kes koguvad keskkonna kohta informatsiooni ning saadavad selle juhtmeta andmesidet kasutades inimestele.

Seotud lood

Uudised
  • 10.12.07, 12:51
Kuidas vette hüpates mitte sisse vajuda
Liuskurid on pikkade jalgadega putukad, kellele ei valmista mingit raskust mööda veepinda ringi uisutada. Kuidas nad seda teevad, on teadlastele ammu selge. Nende jalad on kaetud hüdrofoobse ehk vett tõrjuva kihiga. Keharaskus on aga jaotunud võrdselt kuue pika jala vahel, mis vee pindpinevust ära kasutades ei lase liuskuril veepinnast läbi vajuda. Siiani on aga teadlastele selgusetuks jäänud, kuidas suudavad liuskurid vette hüpates veepinnast läbivajumist vältida.
Uudised
  • 19.07.07, 14:37
Robotkärbes tegi esimese lennu
Harvardi ülikooli teadlastel õnnestus luua lendav robotputukas, mis tulevikus võiks leida rakendust luures või aidata avastada mürgiseid kemikaale.
  • ST
Sisuturundus
  • 06.11.24, 13:18
Kuidas looduslik abivahend aitas mul sõltuvusprobleemiga toime tulla?
Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele