Paljud töösturid seisavad silmitsi
tootmismahtude kasvu raugemisega, kuid palka küsivad töötajad rohkem kui kunagi
varem ning hoolimata pidevast palgatõusust keegi naljalt vabrikusse tööle ikkagi
tulla ei taha.
Töötlev tööstus kasvas tänavu juunis eelmise aasta juuniga võrreldes üksnes 3 protsenti, teatas eile statistikaamet. Mahtude koomale tõmbamisega seisavad silmitsi puidu-, metalli- ja tekstiilitööstus, kirjutas tänane Äripäev.
"Mahtu oleks võimalik kasvatada, aga pole ressurssi, millega seda teha," nentis metallitööstuse ASi Kitman juhataja Ilo Rannu. Ta lisas, et ka tänavu on palgakulude kasv olnud kümnetes protsentides, samal ajal kui käivet ei jõua nii kiiresti kasvatada. "Suurel osal Eesti töösturitest ei ole võimalik tootmist ka automatiseerida, kuna mahud on väikesed ja suurteks investeeringuteks pole lihtsalt vahendeid," rääkis Rannu.
Ettevõtjate sõnul peitub kurja juur eelkõige tööjõu puuduses ja sellest tulenevas tohutus palgasurves. Mullu suutsid töösturid tootmismahtu kasvatada 9 protsendi jagu, samal ajal kasvas aga sektori keskmine brutopalk kaks korda rohkem ehk 18 protsendi võrra.
Mööblitööstuse ASi Standard juht Enn Veskimägi ei usu, et päevapealt õnnestub ettevõtjate õlul lasuvat palgasurvet vähendada. Palgasurve on tema sõnul kogu Euroopa probleem ja osa riike on juba hakanud välistööjõudu kergemini sisse lubama. "Teine variant oleks tootmine ära kolida, aga kindlasti oleks see välistööjõu kaasamisest kurvem variant," andis Veskimägi mõista välistööjõu sisselubamise vajadusest.
Samuti toonitas ta, et praegu on ainus võimalus palgasurve vastu võidelda uusi ja vähem füüsilist tööjõudu vajavaid tehnoloogiaid ja seadmeid soetada.
Seotud lood

Kuula ka podcasti rahvusvahelisest õppest