OMX Baltic−0,05%272,79
OMX Riga−0,15%874,26
OMX Tallinn−0,46%1 752,26
OMX Vilnius−0,1%1 048,12
S&P 5000,17%5 983,15
DOW 300,09%43 769,71
Nasdaq 0,1%19 288,56
FTSE 100−0,71%8 083,06
Nikkei 2250,3%39 500,37
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,93
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%104,86

OMX Baltic−0,05%272,79
OMX Riga−0,15%874,26
OMX Tallinn−0,46%1 752,26
OMX Vilnius−0,1%1 048,12
S&P 5000,17%5 983,15
DOW 300,09%43 769,71
Nasdaq 0,1%19 288,56
FTSE 100−0,71%8 083,06
Nikkei 2250,3%39 500,37
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,93
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%104,86

31.08.07, 13:03

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kliimamuutus paneb maa värisema

Kliima soojenemise tagajärjel tekkiv liustike sulamine võib kaasa tuua maavärinad, vulkaanipursked, maalihked ja tsunamid.

Tõenäoliselt inimtegevusest tekkinud kliimamuutus on kohati juba märgatav: Arktika jääkate õheneb, liustikud sulavad üha kiiremini ning merepinna tase tõusis eelmise sajandi vältel ÜRO valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli IPCC andmeil 17 sentimeetrit.

Liustike massi vähenemine ja merede mahu suurenemine mõjutab aga maakoort meie jalge all. Maakoore tasakaal muutub pidevalt, näiteks mäed madalduvad erosiooni tõttu ning kantakse aeglaselt merre.

Maakoore tasakaalu muutumine võib tuua kaasa maasiseste protsesside aktiviseerumise. Selles pole Londoni University College'i teadlase Bill McGuire'i sõnul küll midagi uut, kuid varem pole käimasoleva kiire kliimamuutuse mõju neile protsessidele uuritud.

Oluline mõju maakoorele on liustikel, eriti suurtel mandrijää kilpidel, mis katavad Gröönimaad ja Antarktikat. Kui liustik ära sulaks, tõuseks maakoor oluliselt kõrgemale. Ka näiteks Eesti põhjaosa tõuseb siiani mõned millimeetrid aastas, sest liustiku koormast vabanenud Maa ajab ikka veel "selga sirgu".

Maakoore kiired liikumised võivad aga aktiveerida seni uinunud murrangud ja vulkaanid ning põhjustada seega inimestele rohkelt probleeme.

Island on maa, kus on rohkelt nii vulkaane kui liustikke. McGuire toob näiteks Eyjafjallajökulli liustiku, mille all on rohkelt vulkaane, mis jää edasisel sulamisel üha aktiivsemaks muutuvad.

"Asi pole ainult vulkaanides. Kui kiirelt (geoloogilises mõttes kiirelt ehk tuhandete aastate jooksul) muuta survet murrangutele, siis võivad tulemuseks olla sagenenud maavärinad," ütles McGuire LiveScience'ile.

"Viimase jääaja lõppedes oli Skandinaavia ümbrus seismiliselt aktiivsem kui tänapäeval," viitas ta jää taandumise ja maavärinate seosele. "Maavärinad tekitasid merealuseid maalihkeid, mis omakorda võisid vallandada tsunamilaineid. Seega on meil juba kenake hulk geoloogilisi ohte, mille esinemissagedus võib olla tihedalt seotud kliima muutumisega."

Roland Burgmann California ülikoolist nõustub, et liustike sulamine mõjutab oluliselt maakoores ja selle aluses vahevöös toimuvaid protsesse, kuid ei rutta siiski järeldustega. "Vaja on täiendavaid andmeid ja uurimusi, et teha kindlaks kliimamuutuse mõju suurus maasisestele protsessidele ning potentsiaalsete ohtude täpsem esinemispiirkond," ütles ta.

Seotud lood

Uudised

05.11.07, 13:29

Inimesed on nõus kliima nimel rohkem makse maksma

Paljudes maailma riikides on inimesed nõus tooma ohvreid isikliku heaolu arvelt või maksma kõrgemaid makse, kui see aitab peatada kliima soojenemist, selgub ülemaailmsest arvamusküsitlusest.

Uudised

27.08.07, 15:09

Kas meri tõuseb 59 sentimeetrit või 25 meetrit?

Kui kliima soojenemise vastu võitlev Al Gore ennustas, et maailmamerd võib sel sajandil oodata kuni kuuemeetrine veetaseme tõus, kutsusid kriitikud teda paanitsejaks.

Uudised

24.07.07, 17:46

Kas kliima soojenemist põhjustab inimene?

"Oled sa ikka kindel, et tahad end pärast surma tuhastada?" küsis laps Šotimaal emalt.

Uudised

13.07.07, 11:37

Soojenev kliima tekitab sõjaohtu

Toit ja joogivesi võivad globaalse soojenemise tulemusena saada ressurssideks, mille nimel riigid on valmis minema konfliktide ja isegi sõdadeni.

Sisuturundus

08.11.24, 08:00

Heast palgast enam ei piisa? Mis teeb tööandja ihaldusväärseks?

Kui 2015. aastal tuli Spotifys lauale idee Discover Weekly funktsiooni loomiseks, ei olnud ettevõtte asutaja sellest eriti vaimustuses. Sellele vaatamata oli töötajatel piisavalt autonoomsust funktsiooni edasi arendada, luues seeläbi ülipopulaarse toote. CVKeskus.ee uuris Eesti tippjuhtidelt Kai Realolt ja Toomas Tamsarelt, kuidas mõjutab juhtimiskultuur töötajate lojaalsust ja tööandja ihaldusväärsust.