OMX Baltic−0,4%270,49
OMX Riga0,14%871,89
OMX Tallinn−0,5%1 735,82
OMX Vilnius−0,01%1 041,01
S&P 500−0,1%5 995,41
DOW 30−0,57%44 039,59
Nasdaq −0,03%19 292,95
FTSE 100−1,22%8 025,77
Nikkei 225−0,4%39 376,09
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,94
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%104,28

OMX Baltic−0,4%270,49
OMX Riga0,14%871,89
OMX Tallinn−0,5%1 735,82
OMX Vilnius−0,01%1 041,01
S&P 500−0,1%5 995,41
DOW 30−0,57%44 039,59
Nasdaq −0,03%19 292,95
FTSE 100−1,22%8 025,77
Nikkei 225−0,4%39 376,09
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,94
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%104,28

21.09.07, 17:27

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Naerugaas nullib biokütused

Biokütuste valmistamiseks taimede kasvatamine ning biokütuste põletamine mitte ei vähenda kasvuhoonegaaside emissiooni, vaid annab kliima soojenemisele lisahoogu, hoiatab Nobeli keemiaauhinna võitnud Paul Crutzen.

Hollandlane Crutzen on tuntud peamiselt osooniaugu alaste tööde tõttu, aga ta on ka pakkunud välja idee jahutada kliimat atmosfääri väävliosakesi puistates või soovitanud kliima jahutamiseks esile kutsuda kunstlikke vulkaanipurskeid.

Biokütuste valmistamiseks kasutatavate taimede kasvatamine kahekordistab lämmastikoksiidi, tuntud ka naerugaasi nime all, emissiooni. Kuigi biokütuseid kasutades on soovitud teha keskkonnale head ning loobuda fossiilsetest kütustest, on efekt sootuks vastupidine - biokütused hoogustavad kliima soojenemist.

"Biokütuste arvatavad eelised on muutunud veelgi küsitavamaks," ütles koos Crutzeniga töötanud Edinbughi ülikooli atmosfääriteadlane Keith Smith ajakirjale Chemistry World. "Biokütuste tarbeks vilja kasvatamine ei tee mitte keskkonnale head, vaid annab kliima soojenemisele lisahoogu."

Crutzeni arvutused näitavad, et mikroobid töötavad põldudele külvatud väetist lämmastikoksiidiks ümber palju suuremas mahus, kui varem arvati - 3-5 protsenti väetisest muutub mikroobide mõjul naerugaasiks. ÜRO valitsustevaheline kliimamuutuste paneeli on seni kasutanud arvutusi, mille järgi vaid kaks protsenti väetistest muutub põllul lämmastikoksiidiks.

Rapsiseemnetest biodiisel moodustab Euroopas 80 protsenti biokütustest. Rapsi kasvatamisel tekkiva kasvuhoonegaasi - lämmastikoksiidi kogus ületab 1 - 1,7 korda selle koguse süsinikdioksiidi, mis fossiilsete kütuste põletamisest loobumisel õnnestus atmosfääri paiskmata jätta.

Mais on USAs peamine biokütuste tooraine. Seal on negatiivne efekt pisut väiksem, kuid siiski oleks kliimale kasulikum, kui mais biokütuste tootmiseks maha külvamata jätta. Vaid suhkruroost bioetanool - kasutegur 0,5 - 0,9 on tavalistele kütustele mõistlik alternatiiv.

Seotud lood

Uudised

23.05.07, 12:11

Toit läheb kallimaks - süüdi on ökokütus

Kogu maailmas läheb toit kallimaks, süüdi on asjaolu, et aina rohkem vilja ja maisi läheb tarvis etanooli sisaldavate ökokütuste tootmiseks.

Uudised

14.09.07, 11:34

Biokütustest võib olla rohkem kahju kui kasu

Biokütused aitavad võidelda kliimamuutusega, täidavad põllumeeste kukruid ning vähendavad sõltuvust naftat tootvaist riikidest. Kuid kas kõik on ikka nii ilus kui algul tundub?

Sisuturundus

08.11.24, 08:00

Heast palgast enam ei piisa? Mis teeb tööandja ihaldusväärseks?

Kui 2015. aastal tuli Spotifys lauale idee Discover Weekly funktsiooni loomiseks, ei olnud ettevõtte asutaja sellest eriti vaimustuses. Sellele vaatamata oli töötajatel piisavalt autonoomsust funktsiooni edasi arendada, luues seeläbi ülipopulaarse toote. CVKeskus.ee uuris Eesti tippjuhtidelt Kai Realolt ja Toomas Tamsarelt, kuidas mõjutab juhtimiskultuur töötajate lojaalsust ja tööandja ihaldusväärsust.