Suremise kiirus sõltub sellest, kust
täpselt verd jookseb. Suure südamest lähtuva veresoone, aordi vigastuse
tagajärjel saabub surm sekunditega.
Kui vigastada on saanud mõni väiksem veen või arter, võib surm tulla aeglasemalt. Tunde. Sellised inimesed läbivad hemorraagilise šoki mitu etappi. Keskmisel täiskasvanul on viis liitrit verd. Kui verekaotus on 750 milliliitrit, ilmneb vähe sümptomeid. Poolteist liitrit verekaotust- olgu see siis sisemine või väline verejooks – tekitab nõrkust, janu ja rahutust. Hingamine kiireneb.
Kaks liitrit verekaotust – inimesed muutuvad uimaseks, mõned kaotavad teadvusel.
„Hemorraagilise šoki üleelanute kirjeldused on väga erinevad – hirmust kuni suhtelise rahuni,” ütles Kanada Calgary ülikooli kirurg John Kortbeek. „Enamasti sõltub see ka vigastuste hulgast. Reiearterivigastus võib olla vähem piinarikas, kui avarii hulgivigastused.”
Seotud lood
Üks kiiremaid ja valutumaid viise surra,
eeldusel, et timukas on kogenud, kirves terav ning hukatav püsib paigal.
Kui lihtne on lasta sel kõigel minna? Kas
mõned meist suudavad surma taluda külma närviga? Isegi kui meie maine teekond on
jõudmas lõpule, ehk on kuskil veel mõni üllatus varuks? Need küsimused on
vaevanud sajandeid filosoofide ja teadlaste päid.
Novaator jätkab New Scientisti erinevaid
surmaviise käsitleva ülevaate vahendamist. Eelmise kuue osaga tutvumiseks alusta
siit: Mis tunne on surra? I -
uppumine
Filmisurm – valu südames, millele järgneb
meeleheitlik käteliigutus ning kiire kokkukukkumine – seda juhtub, aga
harva.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.