Biokütuste aina laialdasem kasutamine on
ÜRO eriraportööri sõnul kuritegu inimkonna vastu - see põhjustab toiduainete
nappust ning hinnatõusu, mis omakorda toob miljonitele maailma vaesematele kaela
näljahäda.
Alates 2000. aastast ÜRO toidueksperdi ametit pidav Jean Ziegler kutsus üles kehtestama viieks aastaks biokütuste kasutamisele moratoorium. Pärast seda on võimalik teha biokütuseid põllumajandusjäätmetest, selle asemel, et kütust toota nisust, maisist või suhkruroost nagu praegu, vahendas Live Science.
Üldiselt peetakse bensiini asendamist biokütusega loodusele kasulikuks, sest sellega seoses väheneb atmosfääri paisatava süsinikdioksiidi hulk. Seega aitavad biokütused üleilmselt kliima soojenemist ohjata.
Teisalt on osa teadlasi arvamusel, et biokütuste tootmisprotsessis atmosfääri paisatud teised kasvuhoonegaasid, mis samuti kliima soojenemist kiirendavad, nullivad kogu biokütuste positiivse efekti.
Eriti hoogsalt on biokütuste kasutamine kasvanud Brasiilias ja USAs. Märtsis allkirjastasid nende riikide presidendid lepingu, mille kohaselt suurendavad riigid bioetanooli tootmist. Alternatiivsete kütuste kasutamine loob uusi töökohti, aitab säästa keskkonda ning vähendab sõltuvust globaalse naftaturu kõikumistest.
Ziegleri sõnul on kõik need eesmärgid õiged, kuid lisas, et „sadade tuhandete tonnide maisi, nisu, sojaubade, palmiõli biokütusteks ümbertöötlemine on katastroof neile, kes peavad seetõttu taluma nälga.”
Nisuhinnad maailmaturul on viimase aastaga kahekordistunud ning maisihinnad neljakordistunud. Paljud maailma vaesemad riigid, eriti Aafrikas ei suuda enam sisseveetud vilja eest maksta. Vaesed ei jaksa enam endale toitu osta, sest hinnad on tõusnud, lisas ta.
„Põllumaa kasutamine biokütuste tootmiseks on kuritegu inimkonna vastu,” ütles Ziegler. „Tuleb panna pidur näljakatastroofile.”
Ühe auto paagi täitmiseks vajaliku etanooli valmistamiseks läheb vaja 230 kilo maisi, sama koguse maisiga saaks tervelt aasta otsa toita üht last Sambias või Mehhikos, tõi Ziegler näite.
Genfi ja Sorbonne’i ülikoolide sotsioloogaprofessor Ziegler esitles oma raportit ÜRO inimõiguste komiteele. Tema sõnul võimaldaks viieks aastaks moratooriumi kuulutamine leida uusi tehnoloogiaid, mis lubaks biokütuste tootmiseks kasutada põllumajandusjäätmeid, mitte toidu tootmiseks kõlbulikke kultuure.
Ziegleri sõnul otsivad teadlased praegu võimalusi, kuidas kasutada biokütuste tootmiseks maisitõlvikuid, riisivarsi ja banaanilehti.
„Oksepähkli-jatrofa suured õlised seemned on hea lahendus biokütuste probleemile, sest seda taime saab kasvatada põuastes piirkondades, kus muu vili ei kasva,” pakkus ta välja.
Seotud lood
Oktoobri lõpust töötab Taanis Foulumi
uurimiskeskuses maailma suurim biogaasi tootmise eksperimentaaltehas.
Kogu maailmas läheb toit kallimaks, süüdi
on asjaolu, et aina rohkem vilja ja maisi läheb tarvis etanooli sisaldavate
ökokütuste tootmiseks.
Biokütused aitavad võidelda
kliimamuutusega, täidavad põllumeeste kukruid ning vähendavad sõltuvust naftat
tootvaist riikidest. Kuid kas kõik on ikka nii ilus kui algul tundub?
Viimase aja suur ülemaailmne meediamull
kõlab nii: peaaegu kõik biokütused, mida praegu toodetakse, põhjustavad rohkem
kasvuhoonegaase kui fossiilsed kütused - seda juhul, kui arvestame kokku kõik
emissioonid, mis nende tootmisega kaasnevad.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.