• OMX Baltic−0,05%272,79
  • OMX Riga−0,15%874,26
  • OMX Tallinn−0,46%1 752,26
  • OMX Vilnius−0,1%1 048,12
  • S&P 5000,22%5 986,43
  • DOW 300,33%43 872,73
  • Nasdaq −0,06%19 257,32
  • FTSE 100−0,89%8 068,31
  • Nikkei 2250,3%39 500,37
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,72
  • OMX Baltic−0,05%272,79
  • OMX Riga−0,15%874,26
  • OMX Tallinn−0,46%1 752,26
  • OMX Vilnius−0,1%1 048,12
  • S&P 5000,22%5 986,43
  • DOW 300,33%43 872,73
  • Nasdaq −0,06%19 257,32
  • FTSE 100−0,89%8 068,31
  • Nikkei 2250,3%39 500,37
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,72
  • 08.01.08, 18:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ministeerium: automaksu eesmärk on panna inimest autost loobuma

Rahandusministeeriumi kinnitusel oleks võimaliku saastemaksu kohaldamise otseseks eesmärgiks inimeste suunamine keskkonnasõbralikemate ja väiksemate autode kasutamisele või loobuma üldse autost ning kasutama ühistransporti.
Eestis eelistatakse suurema võimsusega autosid kui mujal Euroopas. „Üle 2-liitrise töömahuga autosid oli 2006. aasta detsembri seisuga ARK andmetel Eestis 24% kõikidest registreeritud sõidukitest. Enamikes Euroopa Liidu liikmesriikides on see protsent 9-12. Sealjuures näitab rahandusministeeriumi hinnangul uute autode müügistatistika, et populaarsed on erinevate mudelite võimsamate mootoritega ja hea varustustasemega variandid, samuti luksusautod ja maasturid,“ ütles rahandusministeeriumi maksupoliitikaosakonna peaspetsialist Meelis Laube.
Küsimusele, millal oleks reaalne vajadus kehtestada Eestis autoomanikele saastemaks ütles Laube: „Kui ühiskonnale põhjustatav kulu ületab kütuseaktsiisist laekuvat summat. Autode rohkust ilmestab fakt, et 2006. ja 2007. aastal lisandus Eesti teedele peaaegu 70 000 sõiduautot ja väikekaubikut.“
Saastemaksu kehtestamise aluseks võiks ministeeriumi peaspetsialisti sõnul võtta võimsuse, mootorimahtu, kaalu, sõiduki maksumuse, CO2 eritamise või kütuse tarbimise.
Rahandusministeeriumi peaspetsialist on seisukohal, et maksustada tuleb kõiki sõidukeid, kuid kindlasti tuleb maksumäära diferentseerida. „Läbi erineva maksumäära saab anda inimestele selge signaali, et eelisatud on keskkonnasõbralikumad ja vähem ruumi võtvad autod,“ ütles Laube.
Küsimusele, kellest Eesti võiks võtta eeskuju saastemaksu poliitika kujundamisel vastas Meelis Laub, et Euroopa Komisjoni soovitab sõidukimaksude kehtestamisel arvestada keskkonnaaspekti, näiteks võiks maksumäär arvesse võtta CO2 eritamine või kütusekulu. Ministeeriumi kinnitusel võetakse maksumäära kehtestamisel CO2 eritamist arvesse näiteks Hollandis, Soomes ja Rootsis. „Üldiselt lähtuvad riigid põhimõttest, et raskemad ja võimsamad autod on maksustatud kõrgemalt,“ kinnitas Laube.

Seotud lood

Uudised
  • 06.08.08, 18:08
EML: automaksu idee näitab lugupidamatust maksumaksja suhtes
Eesti maksumaksjate liit (EML) edastas oma seisukoha valitsusliidu kavandatava automaksu suhtes, öeldes, et automaksu idee näitab valitsuse saamatust ja lugupidamatust maksumaksja suhtes.
Uudised
  • 10.01.08, 16:15
Strandberg: ühiskond vajab piitsa ja präänikut
Riigikogu liige ja erakond Eestimaa Rohelised esimees Marek Strandberg on kindel, et laisale ühiskonnale saab keskkonnasäästlikust õpetada piitsa ja prääniku meetodiga.
Uudised
  • 11.01.08, 10:53
Reformierakond: automaksu ei tule
Reformierakonna peasekretär Kristen Michali sõnul võivad Eesti inimesed olla kindlad, et automaksu Eestis ei kehtestata.
Uudised
  • 10.01.08, 13:36
Uuring: autoostjad hindavad üha enam vähest kütusekulu
Rahvusvahelise ärinõustamisfirma KPMG läbi viidud uuring näitab, et autoostjad hindavad üha enam vähest kütusekulu.
  • ST
Sisuturundus
  • 06.11.24, 13:18
Kuidas looduslik abivahend aitas mul sõltuvusprobleemiga toime tulla?
Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele