Edelaraudtee lõpetab järgmisel nädalal
algavast 1. veebruarist kaubaveod, mis seab raskesse olukorda oma tootmise
raudteetranspordi võimalusega sidunud ettevõtted, kirjutas Järva Teataja.
"Raudteetransport on meile kõige kiirem ja ökonoomsem," selgitas Farm Plant Eesti ASi Türi väetisetehase laojuhataja Ants Lõhmus ning lisas, et väetise tootmine algas Türil 1999. aasta märtsis suuresti just hea raudteeühenduse tõttu.
Eelmisel nädalal olid Raplas koos majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Edelaraudtee, Järva-, Viljandi- ja Raplamaa ettevõtete juhid ning Rapla ja Järva maavanem, kuid kompromissile ei jõutud ja Edelaraudtee peab oma kaubaveod lõpetama.
Edelaraudtee tegevjuht Kalvi Pukka lausus, et ettevõte on valmis ka pärast seda tärminit kaubavedusid jätkama, sest teadmised, oskused ja tehnika on olemas, kuid majanduslikel põhjustel pole see võimalik.
Pukka ütlust mööda näitavad prognoosid, et eelmisel aastal kaubaveol tekkinud üheksa miljoni kroonine kahjum võib tänavu suureneda 15 miljoni kroonini.
Suurimad seni Edelaraudtee infrastruktuuril veetud kaubagrupid on puidutooted ning vanametall. Edelaraudtee 2006. aasta kaubaveomaht oli 430 000 tonni, 2007. aasta veomaht on umbes 270 000 tonni. Edelaraudtee peamised kaubaveo kliendid on AS Ingle, AS Lignator, AS Kuusakoski, Farm Plant Eesti AS ning mõned ekspediitorid.
Seotud lood
Riigisisese reisijate- ja kaubaveo
korraldamisega tegelev Edelaraudtee lõpetab suure kahjumi vältimiseks alates 1.
veebruarist 2008 regulaarsed kaubaveod Tallinna-Viljandi ja Tallinna-Pärnu
suunal.
Riigisisest reisirongiliiklust korraldav
Edelaraudtee teenis eelmisel aastal 234,2 miljoni krooni suuruse käibe juures
kaks miljonit krooni kasumit.
Raudtee infrastruktuuri majandamisega tegeleva
Edelaraudtee Infrastruktuuri AS-i investeeringud raudteeohutusse ulatuvad 36,7
miljoni kroonini.
Mai lõpus regulaarsed kaubaveod taastanud
AS Edelaraudtee on kimpus kaubavagunite puudusega, mistõttu ei saa kliendid
piisaval hulgal ja kiirusega rööpaid pidi kaupa vedada.
Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.