Pärnus tegutseva Tädi Valli pandimaja
juhataja Liilia Tšaikovskaja sõnul müüvad nad väärismetallist kaupu, mille
klient on pandimajja kauemaks kui kolmeks kuuks hüljanud.
Tšaikovskaja sõnul müüvad nad pandimajja vedelema jäänud väärismetallist tooteid.
Aripaev.ee küsimusele, kuidas pandimaja omanikuta jäätud väärismetallist kaupa realiseerib, vastas juhataja ärritatult, et ta ei ole kohustatud sellest rääkima. Siiski soostus ta küsimusele vastama, sõnades, et pandimaja paneb väärismetallist esemed müüki pärast kolme kuu möödumist nende pantimisest.
"Väärismetalli realiseerime nii, nagu tavaliselt seda pandimajades tehakse. Kui toode on kolm kuud ilma igasuguse omaniku huvita seisnud, siis paneme selle müüki. On ette tulnud ka juhuseid, kus hoiame kaupa kuni pool aastat," sõnas Tšaikovskaja.
Juhataja sõnul on pärnakad väga altid kulda pantima. Kui suurel hulgal kulda pandimajas hetkel on, ei soostunud Tšaikovskaja kommenteerimast.
Tarbijakaitseameti avalike suhete peaspetsialisti Evelin Koppeli sõnul ei tohi pandimajad väärismetallitoodete seaduse järgi üldse väärismetalli müüa. Seoses sellega ei ole ka tarbijakaitseametisse viimasel ajal kaebusi ka laekunud. Sellest võib oletada, et pandimajad hoiavad seadusest kinni ning realiseerivad pandimajadesse jäänud kaupu vastavalt seadusele.
Seotud lood
Kui varem arvati, et SMS-laenud võtavad
pandimajadelt kliendid ära, siis nüüd on näha, et tegelikkuses on olukord tihti
isegi vastupidine.
15. aprillil jõustuv väärismetallide
seaduse muudatus annab jaekaupmeestele ja pandimajadele väärismetallist esemete
müümise loa.
Käesoleva aasta 15. aprillist jõustub
väärismetalliseaduse muutmise seadus, mille kohaselt
saavad jaekaupmehed ja pandimajad õiguse väärismetalliga kaubelda.
Majanduslanguse tõmbetuules käib elu
pandimajades üha vilkamalt. Levinuim kaup on puhas kuld. Põhikunded on
ravimiostuks ¬raha vajavad pensionärid, liisingu- ja SMS-laenu võlglased ning
kasiinosõltlased.
Uue sarja esimene saade!
Elisa Eesti juht Andrus Hiiepuu rõhutab uhiuues sarjas “Juhtides tulevikku”, et suurfirmad liiguvad kestlikkuse suunas ja sellega kujundatakse ümber tööstusharud. Kes pole sellega kaasas, jääb lihtsalt maha.