Pealinn: pensionäridel ei suurene maamaks sentigi

27 000kroonise maamaksuga Tallinna pensionär peab tegelikult maksu tasuma kokku vaid veidi üle 2000 krooni. Lisaks võimaldab linn pensionäridel saada esmakordselt hüvitise juba ette kätte, seisab lehes.

Tallinna linnavalitsus otsustas esitada linnavolikogule kehtestamiseks pensionäridele maamaksu tõusu hüvitamise korra, mille kohaselt võivad pensionärid saada hüvitise kätte juba enne maamaksu täies ulatuses tasumist.

Erinevalt mullusest korrast ei oota linn hüvitamisega aasta lõpuni, vaid pensionäridel on võimalik taotlus esitada juba hiljemalt 17. aprillil, kui volikogu on võtnud vastu vastava otsuse. Kui volikogu jõuab uue hüvitamise korra seadustada veel varem, annab linn sellest meedia kaudu teada. Hüvituse saamiseks peavad inimesed kirjutama avalduse Tallinna maa-ametile, mis maksab hüvitise välja 30 päeva jooksul pärast avalduse saamist."Tegelikkuses on aga nii, et nendel eakatel, kellel on õigus saada hüvitust, kulutused võrreldes viimaste aastatega ei suurene," kinnitas lehes abilinnapea Eha Võrk.

Tallinna maamaks oli ebanormaalselt madal

Tallinna 2008.–2011. aasta eelarvestrateegiasse on maamaksust laekuvate tulude oluline kasv sisse planeeritud teadmisel, et maa korraline hindamine tehakse riigi poolt hiljemalt 2008. aastal, kuna kinnisvara hinnad on võrreldes 2001. aastaga kerkinud umbes 10 korda.

Samas pole riik vastupidiselt esialgselt lubatule maad uuesti hinnanud, seega kerkis päevakorda vajadus korrigeerida maa maksustamishinna määra.

Samas kehtis ka lausa absurdne olukord, kus Tallinna lähivaldade elanikud maksid mitu korda kõrgemat maamaksu kui tallinlased.

Näiteks kui Tallinnas kehtis mullu veel 0,6% maksumäär, oli see muu Eestiga võrreldes enam kui kolm korda madalam. Veel enam – kõigi 241 omavalitsuse hulgas oli see suuruselt tagantpoolt kolmas. See tekitas absurdse olukorra, kus näiteks Harku valda kuuluvas Tabasalus (maamaksumäär Eesti maksimaalne ehk 2,5%) maksis elanik mullu maamaksu 2700 krooni aastas, tema kõrval Kakumäel elav tallinlane pidi aga mullu sama suure krundi pealt maksu tasuma vaid 1440 krooni ehk üle 1200 krooni vähem. Allikas: Pealinn.

Ühiskanalisatsiooni nõuab valitsus

Maamaksu korrigeerimisest laekuvat raha kasutab linn ühiskanalisatsiooni väljaehitamiseks, eelkõige eramajaderohketes piirkondades Nõmmel, Pirital ja Kristiines, kuna aastaks 2011 peavad kõik Eesti suuremad asumid olema Euroopa Liidu nõudel varustatud ühiskanalisatsiooniga. Idee on õige ja hea, kuid valitsus on Euroopa Liidu nõudeid heaks kiites jätnud tähelepanuta olulise aspekti: mille arvelt vastavad ressursid peavad tulema?

Lähtuvalt eespool kirjeldatud poliitikast on Tallinna linn pandud sundseisu, kus linn on vaja kanaliseerida, kuid otseselt selleks ressursse ei ole eraldatud. Samas sundseisus kui Tallinn oli 54 omavalitsust, kes pidid maamaksumäära tõstma.

Samas on omavalitsusel võimalus ka maamaksumäära alandada, kui riik kehtestab pärast korralist hindamist uued maahinnad, mille tulemusena maa maksustamishind oluliselt suureneb. Tallinnas rakendati määra alandamist 2002. aastal pärast maa korralist hindamist 1,2%–0,6%ni. Allikas: Pealinn.

Maamaks tõusis tänavu 54 omavalitsuses

• Tänavu on maamaks kerkinud 10 linnas ja 44 vallas.

• Harju maakonna omavalitsuste ühtsete maksumäärade aritmeetiline keskmine on 2008. aastal 1,89%, seega on Tallinna uus 1,5%line maamaksumäär lähivaldade omast madalam, maa hind aga naabritega samas hinnaklassis.

• 2,5 %ni ehk riigi lubatud maksimaalmäärani tõstsid tänavu oma maamaksu näiteks Kohtla-Järve ja Mustvee linn, samuti Lihula vald osas tsoonides. Kõik maamaksu määrad on juba aastaid laes ehk lubatud ülempiiril olnud Toila, Vihula, Mõniste, Roosna-Alliku ja Suure-Jaani vallas ning Harku ja Viimsi valla osas tsoonides.

• Omavalitsuste maksumäärasid: Harku vald 1–2,5%, Keila vald 2%, Saku vald 1,7%, Kiili vald 1,9%, Jõelähtme vald 0,7–2,5%, Maardu 1,9–2,5% ja Viimsi vald 1–2,5%. Rakvere 1,5%, Keila 2%, Kuressaare 1,5%, Kärdla 2%, Valga 1,7%. Allikas: Pealinn.

Tulumaksu alandamine ei abista

Reformierakonna juhitava valitsuse trumpkaart – tulumaksu koorma vähendamine – on enamikule rahvast jäänud märkamata. Tulumaksumäära alandamise mõju toimetulekule peab oluliseks 5%, maksuvaba miinimumi tõstmist aga ainult 3%.

Sellised tulemused ilmnesid Faktum Ariko jaanuaris tehtud küsitlusest, millest selgus seevastu, et linlaste rahakoti pihta löövad valusalt toidukaupade ja bensiini hinnatõus. Valitsus tõstis mullu paljusid aktsiisimäärasid (kütuseaktsiis), mis toovad riigieelarvesse 5 miljardit krooni.

Hinnatõus on oluliselt mõjutanud 56% enam kui 9000 krooni pereliikme kohta kätte saavatest peredest, kuni 3000kroonise netosissetulekuga peredes 88% küsitletuist. Allikas: Pealinn.