Tallinna Kaubamaja määras 2007. aastal
ettevõtte juhtkondadele lisatasudeks 35 miljonit krooni. Erinevalt heast
juhtimistavast ei ole Kaubamaja aga avalikustanud, kuidas see summa täpsemalt
tippjuhtide vahel jagunes.
Kaubamaja majandusaasta aruandes on kirjas, et ettevõte ”järgib enamikku hea ühingujuhtimise tava (HÜT) kohustuslikke juhiseid. Samas on mõningaid juhiseid, mida ettevõte ei täida ning mille põhjuseks on peamiselt ettevõtte tegevusvaldkonnale omased iseärasused…“.
Juhised, mida ettevõte on otsustanud mitte täita, on järgmised: ”Tallinna Kaubamaja kontsern ei avalda eraldi iga juhatuse, juhtkonna ja nõukogu liikme töötasusid.“ Ettevõtte peab sellist infot „ärisaladuseks ja privaatse informatsiooni avaldamiseks ning ei soovi seda avaldada konkurentidele“.
Niisiis avalikustab Tallinna Kaubamaja vaid tippjuhtkondadele makstud palkade ja lisatasude kogusumma. Ettevõte ei täpsusta, kellele ja kui paljudele inimestele maksti.
Samuti on kaubamaja organisatsiooni struktuuri tõttu üsna raske mõista töö ja palgakulude jagunemist. Lisaks „nõukogule“ ja „juhatusele“ (vastavalt Eesti seadustest nõutule) on Tallinna Kaubamajas olemas ka „juhtkond“. Kui nõukogu palganumbrid peab kinnitama aktsionäride aastakoosolek, siis juhtkonna ja juhatuse töötasude kohta sellist nõuet ei ole. Ka kaubamaja tütarettevõtetel on sarnane organisatsiooni struktuur.
Paradoks seisneb selles, et Tallinna Kaubamaja ei avalda seda, kes emaettevõtte juhtkonna liikmete hulka kuuluvad. Ometi on selgelt välja toodud nende ülesanne: „…ettevõtte juhtkond on neljaliikmeline ning otsuseid langetab juhtkond, mitte juhatus.“ Niisiis on aktsionäridele teada, et otsuseid teeb 4 inimest, nende nimesid aga ei mainita, rääkimata sellest, et oleks teada, kui palju neile makstakse.
2007. aastal arvestas Tallinna Kaubamaja Grupp (st koos tütarettevõtetega) tippjuhtkonnale lisatasusid 35 miljonit krooni (lühiajalisi lisatasusid koos sotsiaalmaksuga on arvestatud 17 miljonit krooni ja pikaajalisi lisatasusid koos sotsiaalmaksuga 18 miljonit krooni). Välja maksti 20,5 miljonit krooni. Summad tunduvad mulle suured (aktsionäridele maksti dividendidena 41 miljonit krooni). Nagu märgitud, ei ole selge, kellele ja kui paljudele inimestele need summad maksti.
Avalikkusele teada olevad summad, st need, mille otsustab aktsionäride koosolek ja mis makstakse nõukogu liikmetele, olid üsna tagasihoidlikud: 18 000 krooni kuus nõukogu esimehele ja 15 000 krooni kuus liikmetele.
Tallinna Kaubamaja ei ole ainus ettevõte, mis peab palgainfot tundlikuks. Ometi leian ma, et ei tohiks alahinnata kasu, mida mis tahes ettevõtte võiks saada sellest, et ollakse avatud. Loodan, et kaubamaja muudab oma aruandepõhimõtteid. Ettevõte ise on olnud väga edukas ja üks huvitavamaid investeerimisvõimalusi Tallinna börsil. Otsus 2008. aastal maksta kaks korda enam dividende näitab seda selgelt.
Loe kommentaari ingliskeelset originaalteksti
BBNist.