Taliga: kahest halvast töölepingust tuli parim

Taliga ütles EAKLi infotunnis, et eesmärk on avada taustu, kuidas läbirääkimised käisid ning miks see toimus ainult kolmepoolselt ja miks polnud laia avalikkust kaasatud. „Kui kõik 650 000 töölist oleks kaasatud, siis kuidas saaks kõigi arvamusega arvestada,“ arutles ta.

Esimees tunnistas, et eelnõu tulemusega väga rahul pole, kahest halvast variandist sai parim. „Nii lühikese aja jooksul polnud võimalik kõiki teemasid põhjalikult käsitleda,“ lisas ta.

Taliga märkis, et uue praktika kujunemine võtab aega. Tööandjate, sh väikeettevõtjate, seaduskuulekus ei pruugi paraneda ja halduskoormus väheneda. „Ilmselt peavad töötajad oma õiguste kaitsmiseks aktiivsemalt pöörduma töövaidlusorganisse,“ lisas ta.

Taliga märkis, et seadus ei pruugi väikeettevõtete olukorda kergeneda. „Võlaõigusteema on keeruline ja väikeettevõtted peavad palkama advokaadid, kes seda selgitavad.“

„Töötajatel tuleb oma õiguskaitseks pöörduda õigusorganitesse, kuid EAKL on valmis selleks,“ ütles ta lisas, et ametiühingutel on 2 miljonit krooni selgitustöö tegemiseks.

Eelnõu läbirääkimiste tagamaadest rääkis Taliga, et rõhuti töölepingu paindlikkusele, näiteks koondamiste korral suudaks inimene kiiremini ja valutult liikuda ühelt kohalt teisele. Uue eelnõu järgi peab tööandaja andma võimaluse koondatavale vestlustel käia ja tööd otsida ning samal ajal peab ta palga säilitama – seni seda õigust polnud.

Esimees tunnistas, et läbirääkimised, mis puudutasid koondamist ja hüvitisi, olid kõige aeganõudvamad ning kompromissid tulid raskelt.

Taliga tõi eelnõu paranemise puhul välja ka seda, et töövaidluskomisjoni pädevuse ülempiir tõuseb 150 000 kroonini seniselt 50 000 kroonilt. „Aastas koondatakse 10-12 000 inimest statistika järgi. Töövaidluskomisjon lahendab aastas 4 000 avaldust,“ ütles ta ja lisas, et vähese avalduste arvu põhjuseks on pädevuse madalaks jäänud ülempiir, kuna viimastel aastatel on palgad tõusnud.