Ravimite toimemehhanisme on võimalik
avastada ka juba lettidel olevate rohtude infolehtedes tuhnides, selgub
ajakirjas Science avaldatud uurimusest, kirjutas Eesti Geenikeskus.
746 ravimi kõrvaltoimete informaatilise analüüsi tulemusel leiti 261 paari toimeaineid, mis erinevast kasutusspetsiifikast hoolimata võiksid toimida samadele molekulaarsetele sihtmärkidele. Arvutusalgoritm eemaldas seoste hulgast sellised, mis moodustusid sarnase struktuuriga ja/või lähedaste näidustustega ravimite vahel – see tähendab informatsiooni, mis on eeldatav või teada. Seega sisaldus igas sellises paaris ravim, millele ennustati täiesti uut toimemehhanismi.
20 ravimi seondumist arvuti poolt oletatud alternatiivsetele sihtmärkidele testiti laboris ning leiti, et 13 juhul osutus ennustus õigeks. Neist 7 ravimi puhul piisaks kliinilises praktikas kasutusel olevatest annustest, et uudne molekulaarne sihtmärk aktiveerida.
Leitud algoritm on edaspidi kasutatav selleks, et seletada molekulaarseid mehhanisme, mis põhjustavad ravimite puhul vältimatult kaasnevaid kõrvaltoimeid. Lisaks võib selle abil leitud farmakone kasutada lähtemolekulidena ravimiarenduses. Meetodi boonuseks on veel asjaolu, et iga uue tõendatud seosega läheb algoritm järjest paremaks.
Seotud lood
Kas teate, kuidas mõjuvad koos
naistepunatee ja beebibillid? küsis Tartu Ülikooli farmakoloogiaprofessor
Aleksander Žarkovski.
Kui 2015. aastal tuli Spotifys lauale idee Discover Weekly funktsiooni loomiseks, ei olnud ettevõtte asutaja sellest eriti vaimustuses. Sellele vaatamata oli töötajatel piisavalt autonoomsust funktsiooni edasi arendada, luues seeläbi ülipopulaarse toote. CVKeskus.ee uuris Eesti tippjuhtidelt Kai Realolt ja Toomas Tamsarelt, kuidas mõjutab juhtimiskultuur töötajate lojaalsust ja tööandja ihaldusväärsust.