Eestis loodud programm hoiatab ravimite ohtlike koostoimete eest

Naistepunatee vähendab mitu korda rasestumisvastaste tablettide mõju. Rasestumise risk tõuseb mitmekordseks. „Inimesi peab sellest informeerima,” ütles ta.

Samasuguseid ootamatuid koostoimeid on miljoneid. Erinevate ravimite koosmõjus võib aga mõne ravimi efekt oluliselt võimenduda või vastupidi: koos võetuna nullivad ravimid mõju sootuks. „Reeglina neid toimeid arvesse ei võeta,” lisas professor.

Žarkovski on koos IT-firma Apteekide Infotehnoloogia juhi Siim Uibokandiga töötanud viis aastat programmi kallal, mis alates sellest nädalast hoiatab Apotheka keti apteekreid, et inimesele on välja kirjutatud ravimeid, mis võivad koos anda tervisele ohtlikke koostoimeid.

„Tihti on vanadel inimestel korraga mitu haigust: probleemid südamega, neerudega võib olla veel diabeet. Iga arst kirjutab rohtu selle haiguse vastu, mida tema ravib,” ütles Žarkovski. „See vaene inimene peab päevas sööma 10-12 erinevat ravimit. Isegi terve inimene ei suuda sellega hakkama saada.”

USAs satub 15 protsenti inimestest haiglasse seetõttu, et neile kirjutatud ravimid on andnud koos- või kõrvaltoimeid.

Žarkovski sõnul annab hoiatusprogramm ka majanduslikku efekti – kui ravimid üksteise mõju nullivad, pole mõtet nende peale raha kulutada, tuleb leida muu raviskeem.

Apteekide Infotehnoloogia juht Siim Uibokand ütles, et hoiatusvõimalusi on kaks: esiteks jälgib arvuti kaubakoodide järgi, milliseid ravimeid inimene parajasti ostab ning kui selles valikus on selliseid, mille koostoime on ohtlik, annab arvuti apteekrile hoiatusteate. „Siis peab apteeker küsima, kas inimene tarvitab neid ravimeid ise ning ega ta ei kavatse neid koos sisse võtma hakata,” ütles Uibokand.

Teiseks on võimalik teha online-päringuid kogu Apotheka keti piires. Säästukaart, Partnerkaart ja Seeniorkaart annavad Apothekas mitmesuguseid soodustusi, nüüd kasutab süsteem ära neid kaardiandmeid. Ostuajaloo põhjal on inimesel võimalik kontrollida, kas viimase poole aasta jooksul on ketis talle müüdud ravimeid, mille koostoime võib olla ohtlik.

Uibokandi sõnul on andmebaasis 3000 – 4000 ravimit, mis erinevates variantides annavad kaks miljonit koostoimet.

Iga nädal ilmub maailmas uusi andmeid ravimiuuringute tulemustest ning nende põhjal lubab Žarkovski süsteemi pidevalt aktualiseerida.

Andmebaasi vastu on huvi tundnud perearstid, kes saaks oma arvutis juba enne retsepti kirjutamist koostoimeid kontrollida. Uibokandi sõnul on olnud läbirääkimisi ka Eesti haigekassaga. „Selle võiks integreerida lähitulevikus tuleva digiretsepti ning kaugemas tulevikus ka digitaalse haiguslooga,” lisas ta.

Muidugi ei ole seegi süsteem lollikindel. Kui sama kaardiga ostetakse ravimeid tervele perele, peab apteeker uurima, kes neid ravimeid võtab ning milliseid neist võetakse korraga.

Seni pole sellist süsteemi Balti riikides kasutatud, küll on need olemas Soome ja Rootsi apteekides.