Selveri super- ja hüpermarketite 2008.
aasta Eesti ja Läti konsolideeritud käive kasvas 4,3 miljardi kroonini, mis on
15% enam kui aasta varem.
Samas vähenes keskmine müügitulu müügipinna kohta, olles 6700 krooni ruutmeetrilt ühes kuus. Varasema aastaga võrreldes oli müügitulu 11% väiksem. Selver põhjendas tulu langust aasta jooksul avatud kümne uue kauplusega.
Mullu kaheksa uut kauplust Eestis ja kaks Lätis avanud Selverile oli möödunud aasta ajaloo kõige jõulisem kasvuaasta, ütles A-Selver ASi juht Iivi Saar. "Tänaseks oleme laienenud kõigisse suurematesse keskustesse, mis on olnud Selveri pikaajaline eesmärk – olla üle-eestiline jaekaubanduskett," sõnas ta.
Selveri laienemine jätkub Saare kinnitusel ka tänavu. "Lisaks kahele uuele Eesti Selverile – jaanuaris avame Narva Soldino Selveri ja märtsis Kakumäe Selveri –, jätkub Selveri laienemine Lätis," ütles ta. Majanduskeskkonna jahenemisest tulenevalt avab Selver Lätis siiski esialgselt plaanitust vähem kauplusi – selle aasta jooksul neli uut Selverit.
Selveri turuosa Eestis kasvas mullu 15,2%ni, mis tulenes uute supermarketite avamisest maakonnakeskustes ja väiksemates linnades, kus seni oli vähe kaasaegseid suure kaubavalikuga ostukohti.
Selveri 32 kaupluses Eestis ja kahes Lätis sooritati mullu kokku 28,9 miljonit ostu. Võrreldes möödunud aastaga kasvas ostude arv kümnendiku võrra.
Seotud lood
Kuna inimesed on täna väga hinnatundlikud,
siis ostjaid võidavad need, kes soodusmüüke ja hinnaalandusi
teevad, märkis jaekaubandusketi OG Elektra juht ja omanik Oleg Gross.
Jaekaubanduskett Maxima Eesti kasvatas
eelmisel aastal käivet 43 protsenti, kasuminumbreid pole ettevõte pressiteatesse
kirjutanud.
Tarbimises tuleb tagasilöök
10-15%, ennustas Maxima Eesti avalike suhete juhi Erkki Erilaid, aga Maximale
ootab ta hoopis sama suurt kasvu, ehk koguni 20%.
Tänavu on Kaubamaja peasuunaks ja
märksõnaks jalatsiäri, ütles Tallinna Kaubamaja juht Raul Puusepp, kuid samuti
on tema sõnul olulised ettevõtte teised suunad.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”