Jaekaubanduskett Maxima Eesti kasvatas
eelmisel aastal käivet 43 protsenti, kasuminumbreid pole ettevõte pressiteatesse
kirjutanud.
2008. aastal kasvas Maxima käive Eestis võrreldes 2007. aastaga 43,2% 4,3 miljardi kroonini, edastas firma. Maxima Eesti juhatuse esimehe Renatas Vaitkeviciuse sõnul läheb kaupluseketil hoolimata üldisest tarbimise vähenemisest Eestis hästi. “Majanduslangus sunnib tarbijaid üha enam säästma ning seda on kõige lihtsam teha, hoides kokku oma igapäevaostudelt,” ütles Vaitkevicius. “Maxima klientide arv suurenes mullu kiiresti, avasime ka kaheksa uut kauplust.”
Tänavu jääb jaeketi käibe kasv Maxima prognooside järgi aeglasemaks. Samuti ei plaani Maxima tänavu avada enam samas tempos uusi kauplusi kui varem. “Finantseerimistingimused ei soosi praegu kiiret laienemist,” lisas Vaitkevicius.
Balti riikides ja Bulgaarias kasvas Maxima Grupi käive kokku mullu veerandi võrra, ulatudes üle 45 miljardi krooni. Maxima Grupi peadirektori Mindaugas Bagdonaviciuse sõnul jõudis Maxima jaekett muutustele majanduses õigeaegselt reageerida, kärpides kulusid ja suurendades tootlikust. “Tänu sellele suutsime hoida käibekasvu mullu sarnase eelmistele edukatele aastatele,” ütles Bagdonavicius.
Balti riikide suurimal jaemüügiketil Maxima on tänase seisuga 430 kauplust. Neist 231 töötab Leedus, 125 Lätis, 51 Eestis ja 24 Bulgaarias. Kõikides riikides töötab kokku üle 27 000 töötaja.
Seotud lood
A-Selver tegevdirektori Iivi Saare sõnul
koondab jaemüügikett oma kõikidest üksustest ühe protsendi jagu töötajaid.
Prisma Peremarket aga koondamislainet lähiajal ette ei näe.
Tarbimises tuleb tagasilöök
10-15%, ennustas Maxima Eesti avalike suhete juhi Erkki Erilaid, aga Maximale
ootab ta hoopis sama suurt kasvu, ehk koguni 20%.
Leedu kapitalil põhinev Maxima
otsib seitsmesse Eesti paika planeeritavatele poehoonetele investoreid, kes
valmis tehtud ruumid talle pikaajalisele rendile annaksid.
Eesti turu mahte arvestades on jaekettide
arv liiga suur - tõenäoliselt kiirendab praegune situatsioon liitmisi ja
üleostmisi, märkis Prisma Peremarketi tegevdirektor Janne Lihavainen.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”