Majandusministeerium
esitas majanduskomisjonile ettepaneku, mille kohaselt peaksid
väikesadamate ehituse ja kasutusega seotud riigilõivud olema märksa väiksemad
kui möödunud nädalal räägitud 500 000 krooni.
"Majanduskomisjonile tehtud ettepaneku kohaselt peaks ehitusloa väljastamise suuruseks jääma 2000 krooni, lisaks ehitusaluse pindala eest 5 krooni ruutmeeter." ütles majandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Hindrek Allvee.
"Kasutusloa väljastamise riigilõivu suurus on ettepaneku kohaselt 1000 krooni. Riigilõivust on vabastatud kuni 60 ruutmeetrised sadamaehitised," rääkis ta väikesadamate ehituse- ja kasutusega seotud riigilõivudest.
"Lisaks riigilõivule kehtestatakse ettepaneku kohaselt eraldi tasud avalikku veekogusse sadamaehitiste ehitamise kohta. Sadamaehitiste tasu on jaotatud kaheks, tasu avaliku veekogu põhja täitmise teel tekkinud maa omandamise eest ning tasu avaliku veekogu kasutamise eest, kui sadamaehitis on näiteks vaiadel. Tasu ei võeta ajutise ehitise, ujuvkaide ning ehitise eest, mille ehitusalune pindala on kuni 60 ruutmeetrit," rääkis Allvee.
Ta märkis, et avaliku veekogu täitmise teel juurdetekkinud maa omandamise tasu suuruseks on pool kaldakinnisasja sama sihtotstarbega maa maksustamishinnast. Kui sadamaehitise rajamise käigus ei täideta veekogu ning maad juurde ei teki, tuleb riigile tasuda veealuse maa kasutamise eest vastavat aastatasu. Aastatasu suurus on 4% maa maksustamishinnast.
"Aastatasu arvestamisel on eeskujuks võetud riigimaale hoonestusõiguse seadmise tasud. Nt riigile kuuluvale ärimaale hoonestusõiguse aastatasu on 5% maa maksustamishinnast, tootmismaa ja transpordimaa puhul 4%," sõnas Allvee.
Seaduse vastuvõtmise aeg oleneb eelnõu menetlemisest riigikogus, kuid ilmselt võetakse see vastu juba enne suve.
Seotud lood
Mõne väikesadama investeering on sama
suur nagu riigi plaanitav poole miljoni kroonine riigilõiv ning
selle sätestamine paneb kohe elu seisma, ütles väikesadamate liidu juht
Jaak Reinmets.
Eestis ei doteerita omavalitsuste poolt
sadamate tegevuse ega arenduse valdkondi ning kõrge riigilõiv on
karuteene merespordi ja -turismi harrastajatele, ütles ASi TOP
juhataja Urmas Lind.
Väikesadamate maksukoormuse
kasvatamine avaldab negatiivset mõju nii sadamte - kui
ka regionaalarengule, ütles Balti Merekaatrite ASi nõukogu esimees Viktor
Siilats.
Eestis on väikesadamate arendamine puhtalt
erasektori kanda ning poolemiljoniline ehitus- ja kasutusloa
riigilõiv seiskaks sadamate arengu täielikult, märkis MTÜ ESS
Kalev Jahtklubi juhatuse liige Rasmus Schneider.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.