Õiguskantsler Indrek Teder saatis täna
Riigikogule kirjalikud ettepanekud anda nõusolek Riigikogu liikmetelt Villu
Reiljanilt ja Ester Tuiksoolt saadikupuutumatuse äravõtmiseks ning nende kohta
süüdistusakti koostamiseks seoses Riigiprokuratuuri taotlusega.
Õiguskantsler on esitanud Riigikogu juhatusele taotluse esineda ettepanekutest tulenevate suuliste ettekannetega Riigikogu 24. märtsi istungil, teatas õiguskantsleri büroo.
Põhiseaduse § 76 sätestab: "Riigikogu liige on puutumatu. Teda saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul". Riigikogu liikme immuniteet on menetluslik vastutusele võtmise takistus, mida saab kõrvaldada Riigikogu koosseisu enamuse otsusega.
Vastavalt kriminaalmenetluse seadustikule teeb õiguskantsler Riigikogule ettepaneku saadikupuutumatuse võtmiseks, kui kohtueelse menetluse kokkuvõtet koostades ja kriminaalmenetlust toimetades on järgitud seaduse sätteid. Kohtueelse menetluse kokkuvõtte ja toimetatud kriminaalmenetluse seaduslikkuse hindamisel ei kontrolli ega hinda õiguskantsler kogutud tõendeid. Riigikogule ettepanekut tehes ei tohi õiguskantsler väljuda antud kahtlustuse sisust. Juhul kui Riigikogu otsustab anda loa Riigikogu liikme kohta süüdistusakti koostamiseks, kehtib see vaid konkreetse kuriteo suhtes, mida on ettepanekus käsitletud. Riigikogu uut nõusolekut ei ole siiski vaja samade asjaolude pinnalt kuriteo kvalifikatsiooni muutmise, süüdistusakti muutmise või uue süüdistusakti koostamise korral.
Riigiprokuratuur esitas 12.12.2008 õiguskantslerile taotluse teha Riigikogule ettepanek anda nõusolek süüdistusakti koostamiseks Riigikogu liikme Villu Reiljani ja Riigikogu liikme Ester Tuiksoo kohta. Kaitsepolitseiameti poolt on koostatud kohtueelse menetluse kokkuvõte kriminaalasjas, milles teiste kahtlusaluste hulgas kahtlustatakse Villu Reiljanit altkäemaksu võtmises vähemalt teist korda (KarS § 294 lg 2 punktis 1 nimetatud kuritegu). Kõnealuses kriminaalasjas kahtlustatakse Ester Tuiksood altkäemaksu võtmises (KarS § 294 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu).
Kriminaalasja materjalid moodustavad kokku 193 köidet. Õiguskantsler kontrollis kohtueelse menetluse kokkuvõtte ja toimetatud kriminaalmenetluse seaduslikkust. Kontrolli läbiviimisel tutvus õiguskantsler kriminaaltoimiku materjalidega, samuti kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus läbiviidud jälitusmenetluse jälitustoimiku ning jälitustoiminguteks antud vastavate eeluurimiskohtuniku ja prokuratuuri lubadega. Õiguskantslerile ja tema nõunikele andsid peaprokurör ja menetlevad riigiprokurörid Riigiprokuratuuris lühiülevaate toimikutest. Õiguskantsler ja nõunikud töötasid läbi elektroonilisel kujul laekunud (DVD ja CD) toimikud. Õiguskantsler saatis Riigiprokuratuurile kirjalikult täiendavaid küsimusi ning analüüsis saadud vastuseid. Õiguskantsler ja nõunikud käisid Harju Maakohtus jälituslubade taotlemise materjaliga tutvumas; samuti Kaitsepolitseiametis jälitustoimikutega tutvumas. Õiguskantsler tegi muid kontrolliks vajalikke toiminguid, viis läbi analüüsi ja hindas menetluse seaduslikkust ning koostas immuniteedi võtmise kirjalikud ettepanekud Riigikogule.
Õiguskantsler Indrek Teder juhib veelkord tähelepanu, et täites õiguskantslerile seadusega pandud ülesandeid Riigikogule saadikupuutumatuse võtmise ettepaneku tegemisel, ei ole õiguskantsleri pädevuses anda hinnangut tõendite piisavusele esitatud kahtlustuse põhjendamiseks. Samuti rõhutab Indrek Teder, et õiguskantsleri pädevuses ei ole anda seisukohta kahtlustatava süü olemasolu ega selle tõendatuse kohta. Nõusoleku andmisel Riigikogu liikmete suhtes süüdistusakti koostamiseks ei otsusta ka Riigikogu süü küsimust. Vastavalt põhiseadusele ei tohi kedagi käsitada kuriteos süüdiolevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.
Seotud lood
Aasta eest võeti Reiljanilt riigikogus
saadikupuutumatus keskkonnaministeeriumile kuulunud Rävala 8 maja müügi tõttu,
mis toimus ajal, mil Reiljan oli keskkonnaminister.
Kui 2015. aastal tuli Spotifys lauale idee Discover Weekly funktsiooni loomiseks, ei olnud ettevõtte asutaja sellest eriti vaimustuses. Sellele vaatamata oli töötajatel piisavalt autonoomsust funktsiooni edasi arendada, luues seeläbi ülipopulaarse toote. CVKeskus.ee uuris Eesti tippjuhtidelt Kai Realolt ja Toomas Tamsarelt, kuidas mõjutab juhtimiskultuur töötajate lojaalsust ja tööandja ihaldusväärsust.