Maailmamajandus on tõsises languses,
kirjutab Rahvusvaheline Valuutafond täna avalikustatud maailmamajanduse
ülevaates, prognoosides globaalse SKP kahanemist 1,3%.
IMFi jaanuarikuise prognoosiga võrreldes on uus hinnang oluliselt süngem – toona prognoosis fond, et maailmamajandus kasvab tänavu 0,5%.
Langus on tõeliselt globaalne – prognoosi järgi kahaneb SKP elaniku kohta tänavu riikides, mis moodustavad kolm neljandikku maailma majandusest.
„Millal langus uuesti tõusuks pöördub, sõltub eelkõige finantssüsteemist ning meetmetest, mida rakendatakse selle parandamiseks,“ ütles raportit kommenteerinud IMFi analüüsiosakonna juht Olivier Blanchard. Praegu jätkavad pangad laenutingimuste karmistamist ning mida kauem see kestab, seda pikemaks majanduslangus kujuneb, ütles Blanchard.
Värske prognoosi järgi on maailmamajanduses positiivset kasvunumbrit oodata 2010. aastal, mil IMF prognoosib 1,9% kasvu. See on nõrk number ja sedagi ümbritseb suur määramatus. „Peamine kartus on, et (riikide) rakendatavad abinõud jäävad jätkuvalt ebapiisavaks,“ kirjutab IMF tänases raportis.
IMF märgib oma hinnangus, et seni on jõupingutused finantsturgude stabiliseerimiseks vähe vilja kandnud, mis takistab maailmamajanduse kiiret toibumist. „Finantsturgude stabiliseerimine võtab rohkem aega, kui seni arvatud“ ning seda ka hoolimata riikide ja keskpankade jõulisest sekkumisest, nendib IMFi raport. Vähemalt 2010. aastani jääb olukord arenenud riikide laenuturul pingeliseks.
Eriti teeb IMFile muret välisraha väljavool arenevatelt turgudelt. Olukorda halvendavad arenenud riikides oma pankadele antud riiklikud garantiid, mis raha koju „vihmavarju“ alla meelitavad. IMF prognoosi järgi vähenevad kapitalivood arenevatele turgudele järsult ning taastuvad aeglaselt. Arenevate turgude majanduse toibumine sõltub aga sellest, kui kiiresti toibuvad arenenud turud.
Maailma arenenud riike tabas läinud aasta viimases kvartalis pretsedenditu 7,5%ne reaalse SKP langus ning selle aasta esimeses kvartalis jätkus langus sama kiires tempos, märgib IMF. Kui USA majandus kannatas finantssektori probleemidest ehk enim, siis Euroopa ja Aasia ei pääsenud kergemini – rängalt mõjutas neid riike nii globaalse kaubanduse kokkuvarisemine kui oma finantssektori probleemid, samuti kinnisvaraturu langus mitmetes riikides. IMFi värske prognoosi järgi kahaneb USA SKP tänavu 2,8% ning jääb tuleval aastal nulli, euroala SKP kahaneb tänavu 4,2% ja tuleval aastal 0,4%. Euroalal on suurim SKP langus Iirimaal, -8%. Euroala suurim riigi Saksamaa SKP kahaneb tänavu 5,6% ja jääb miinusesse ka tuleval aastal. Enam kui 5% kahaneb ka Soome majandus. Väljaspool euroala kahaneb Suurbritannia SKP tänavu 4,1% ning Rootsi SKP 4,3%.
IMF kutsub maailma riike üles otsustavalt sekkuma, et nii rahapoliitiliste kui eelarvevahenditega langust pidurdada. Ennekõike peab aga finantssektor uuesti tööle hakkama, mis eeldab pankadele likviidsuse tagamist, pankade bilansside puhastamist „toksilistest jäätmetest“ ning pankade rekapitaliseerimist. Seal, kus on veel ruumi intressikärbeteks, tuleb seda kiiresti teha ning rakendada ka vähem traditsioonilisi abinõusid laenuraha kättesaadavuse parandamiseks, leiab IMF. Seda on vaja ka arenenud riikides pead tõstva deflatsiooniriski tõrjumiseks. Samuti tuleks võimalusel jätkata nii sel kui tuleval aastal majanduse ergutamist eelarveliste vahenditega ning oluline on, et riigid teeksid seda ühiselt.
Seotud lood
Maailmamajanduse olukorra halvenemine võib
pankade kahjumid halbadest laenudest ja muudest varaklassidest paisutada 4,1
triljonile dollarile, hindab Rahvusvaheline Valuutafond.
Euroopa riikides on praegu üks suuremaid
riske seotud Lääne-Euroopa pankade laenudega, mis on antud Ida-Euroopa
riikidesse, kus ülemaailmse majanduskriisi mõjud on eriti rängad, hoiatab
Rahvusvaheline Valuutafond täna avalikustatud maailmamajanduse ülevaates.
Washingtonis toimuval IMF-i ja Maailmapanga
kevadkoosolekul ütles Rahvusvahelise Valuutafondi tegevjuht Dominique
Strauss-Kahn, et ootab riikidelt nende pangandussüsteemide kiiret
reformi.
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.