Illegaalsete ja legaalsete sigarettide
hinnavahe on kahekordne, selgus konjunktuuriinstituudi 2008. aasta kohta tehtud
uuringust.
Salasigarettide ostjate arv on jäänud 2007. aastaga pea samale tasemele. Sel aastal on varasemast suurem arv inimesi endale teadvustanud, et tuttava kaudu välismaalt sigarettide soetamine on salakaubandus, rääkis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel valminud varimajanduse uuringu tulemustest Eesti Konjunktuuriinstituudi majandusuuringute sektori juhataja Evelin Ahermaa. Tema sõnul on vähenenud pidevate salasigarettide ostjate hulk, küll aga kasvanud väga harva salasigarette ostvate inimeste arv.
„Seoses sellega, et hinnad on tõusnud, on illegaalsete ja legaalsete sigarettide hinnavahe kahekordne. Salamüüjate kasumlikkus on suurenenud,“ selgitas Ahermaa. Salasigarettide osakaal siseturul on jäänud 2007. aastaga samale tasemele ehk 20-25% turust. Veidi on kasvanud sigarettide maht ehk 2007. aasta 0,5-0,7 miljardi sigareti asemel läks eelmisel aastal tarbimisse 0,6-0,8 miljardit sigaretti.
Maksukaotus seoses sellega on kasvanud 395 miljonilt kroonilt 661 miljonile kroonile 2008. aastal. Illegaalse sigaretituru käive oli mullu umbes 348-464 miljonit krooni.
Kuna tubakatoodete nagu ka alkoholi puhul on tegemist aktsiisikaubaga, siis ahvatleb maksudest kõrvalehoidmisega seotud suurem kasumlikkus tugevamalt kui mõne muu kauba puhul, selgitas Ahermaa.
Ka salaalkoholi ostjate arv jäi möödunud aastal 2007. aastaga võrreldes ligikaudu samale tasemele: 2007. aasta 8-12% suurune osakaal viina siseturumahus on kasvanud 2008. aastal 10-15%-le. „Pikas trendis on salaalkoholi ostmine aastate jooksul tunduvalt vähenenud, ostjaid on vähem, pidevad ostjad on kadunud,“ iseloomustas olukorda Ahermaa.
Illegaalse alkoholituru käive võis 2008. aastal küündida 216 miljoni kroonini ja 2,2 miljoni liitrini, millega kaotati umbes 144 miljonit krooni makse (2007. aastal maksutulu kaotus umbes 96 miljonit krooni).
Varimajandusele kulutatu moodustab elanike kulutustest 7%, mis oli 2008. aastal samal tasemel eelmise aastaga. Valdkondadest on esikohal ehitus, remont, elamispinna rentimine, õmblusteenus, veidi vähem autoremont, transport ja iluteenused.
Illegaalsete kaupade ostjate osakaal ostjate üldarvust, kes olid kaupa legaalselt või illegaalselt ostnud, moodustas arvutitarkvara sealhulgas mängude soetamine 29%, kus on toimunud 2007. aastaga võrreldes 6% kasv.
Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing ja Evelin Ahermaa esinesid täna majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis toimunud pressikonverentsil, kus tutvustati ministeeriumi poolt tellitud 2008. aasta varimajanduse uuringut. Selleks aastaks prognoosis Josing, et tõuseb surve varimajanduse suurenemisele.
Seotud lood
Salaalkoholi ja -sigarettide vastu
võitlemisel on parim abinõu tark aktsiisipoliitika, Eestis mindi eelmise aastal
aktsiiside tõstmisega liiale, leiab alkoholitootjate liidu juht ja ASi
Liviko juhatuse esimees Janek Kalvi.
Ida-Virumaa on salakaubast nii pungil, et
tubaka ja alkoholi maaletoojad kurdavad regiooni vähest huvi legaalse kauba
vastu, rääkis tänasel varimajanduse uuringut tutvustaval pressikonverentsil
peadirektori asetäitja Dmitri Jegorov.
Varimajandus röövis mullu riigilt ligi 4
miljardit krooni, millest 2,7 miljardit läks kaduma ümbrikupalkade tõttu. Kokku
liikus varimajandusse mullu 7 protsenti elanike kulutustest. Äripäev prognoosib
majanduskriisis varimajanduse suurenemist.
Kergekäeline maksutõus ilma sügava
analüüsita ei pruugi tuua soovitud suuremat tulu riigikassasse, seega soovitab
Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing korrata poliitikul hommikuti
endale, et maksude tõstmine ei garanteeri laekumise suurenemist.
"Investeerimisideede universumi" saates teeme juttu autodest ja autodesse investeerimisest. Kas eksklusiivse auto ostmine on kulu või investeering? Milliseid mudeleid valida, kui soovida, et nende väärtus aja jooksul tõuseks?