27.07.09, 08:36

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Juhtkiri: GILDi mainest järel riismed

Headel aegadel õnnestub ettevõtetel, sh finantsasutustel, möödalaskmisi partnerite, investorite või klientide eest hõlpsamini varjata - majanduskasv uinutab mitte ainult nende valvsuse, vaid muudab sinisilmseks ka ettevõtjad, pankurid, fondijuhid. Ja mida õitsvamal järjel on majandus, suuremad ettevõtete kasumid, fondide tootlused, seda uljamalt riske võetakse.

Kriis toob kõik maa peale tagasi. Mõni maandub pehmelt, mõni kukub valusalt. Mõni vajub päris käpuli, nagu juhtus ka GILDi riskifondi Arbitrage'iga. Halva aja hea külg ongi see, et kõik riskid tulevad nähtavale ja kõik saavad ühekorraga targaks, paraku tagantjärele.

GILDi riskifondi juhtum sobib õpikusse näiteks, mis juhtub, kui investorid eufoorias, mõtlematult oma raha kellelegi annavad. Arbitrage'iga toimunu sobib majandusõpikusse negatiivseks näiteks selle kohta, milline ei ole hea juhtimistava, aga eeskätt selle kohta, mis juhtub siis, kui investorid eufooriast ja mõtlematult oma raha kellelegi annavad. Taustaks siiski ka erakorraline mullide paisumise ja siis üksteise järel lõhkemise ajajärk kogu maailma majanduses. "Läksime lainega kaasa," selgitas GILDi partner Rain Tamm Äripäevale, ja koos fondijuhi Tõnno Vähiga nad juhtimisvigu ei tunnista.

Vigu annab kokku lugeda - sõpradele raha jagamine (näiteks Q-Vara, Tõnis Haaveli osalusega bisnis Bulgaarias); riskide suurenemisel ei peetud piiri laenuraha kaasamisega (praegu ei suudeta laene teenindada); teadlikult ülemääraste riskide võtmine (investeerimine mittelikviidsetesse varadesse: Armeenia maavarade litsentsiportfelli, asi uurimisfaasis; maainvesteeringud Ukrainas, Bulgaarias). Fondi tegevus ei olnud läbipaistev - ülevaated üldsõnalised, tootlusnumbrid ilustatud. Ebameeldivaimgi on ehk see, kuidas nüüd pühivad GILDi mehed käed vastutusest puhtaks.

Rain Tamme sõnul peab riskifondi puhul iga osaline endale riske teadvustama, nemad pole kunagi kellelegi soovitanud investeerida üle 10 protsendi. Ent toimetuse mäletamist mööda soovisid nad, et Arbitrage'i nimetataks alternatiivfondiks. Tõsi, ka investorid läksid ahneks, nii mõnigi tunnistab, et pani jackpot'i lootuses kõik ühele kaardile.

Finantsinspektsioonil on Arbitrage'i juhtumile hinnangut andes justkui klapid silmade ees - temal puudub info, et GILD oleks midagi valesti teinud. Fond on ometi käpuli. Ja loetletud puudustest ei saanud toimetus ühtki ära seletada üleilmse majanduskriisiga.

Õpikunäitele on tegelikkus elu ja surma küsimus - kumb neist reaalsuseks saab, sõltub nüüd laenuandjate armust. Veel enam, asi pole üksnes selles riskifondis, vaid GILD Partnersis - nende maine jäi Arbitrage'i rusude alla. Sealt väljakaevumine ja puhastumine on väga vaevaline ja aeganõudev protsess, nagu on seda kõik katsed taastada investorite usaldust. Järelevalveorgani karmim hinnang oleks puhastumisprotsessi paremini toetanud.

Juhtkiri: GILDi mainest järel riismed

Seotud lood

Enimloetud

Viimased uudised

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Podcastid