Suurettevõtja Tiit Vähi ütles Äripäevale, et ettevõtjatel 2010. aastal 2009. aastast paremat oodata pole, kui mitte arvestada suvel saabuvat kriisi põhja.
"Midagi paremat 2010. aastal oodata ei ole. Majanduskasvu mootoreid ma ei näe: odavat laenuraha ei tule, suhted Venemaaga ei parane ning kulla- või naftamaardlat me ei leia. Seega olukord ei parane," sõnas Vähi.
"Kuus esimest kuud keeruline olukord arvatavasti jätkub, tööpuudus kasvab edasi ja ka SKP langeb, mitte küll kahekohalistes numbrites nagu tänavu, vaid 2-3%," jätkas Vähi. "Suvel ehk näeme ära kriisi põhja. Kes järgmise aasta veel üle elavad, need ettevõtted elavad kaua. See on kokkuhoiuaasta ja ellujäämiskursus."
Vähi sõnul võivad positiivsed uudised tulla Euroopa Komisjonilt ja Euroopa Keskpangalt, kui nad tunnistavad Eesti eurotingimused täitnuks.
"Laieneda ja investeerida on (2010. aastal - toim) kasulik, kui ettevõtetel on selleks ressurssi, kuid see sõltub krediiditingimustest. Ehkki euribor on ka tuleval aastal madal, lisandub sellele üsna suur pangamarginaal ning see ei tähenda, et laenuraha oleks kättesaadav ja odav," märkis Vähi vabandades, et tema prognoos ettevõtjale nii pessimistlik on.
Vähi selgitas, et ta on majandusele juba kahel korral rasket aastat prognoosinud ning mõlemal korral nii läkski. 2010 oleks selles reas juba kolmas kriisiaasta.
Seotud lood
Investeerimispankur Rain Lõhmuse sõnul ei tuleks uuelt aastalt midagi oodata, sest mida ettevõtja ise teeb, seda ta ka saab.
Heido Vitsur nimetas eelolevat aastat siseturu kahanemise ja välisturu aeglase taastumise aastaks.
Swedbanki makroanalüütik Maris Lauri on seisukohal, et ettevõtluse jaoks on kõige hullem möödas ning kõige olulisemad otsused juba tehtud.
Majandusteadlane Raul Eamets ütles, et kes suudab praegu oma turuosa laiendada, on pikas perspektiivis võidumees.
Föderaalreservi kolmapäevane pressikonverents valmistas investoritele üllatuse ning kulla hind sööstis järsult alla. Kas kujunemas on hea ostukoht?