Prügilahingud teenivad tarbija huve, sest viivad toasooja hinna püsivalt alla, kirjutab täna ettevõtte blogis Eesti Energia Taastuvenergia juht Ando Leppiman.
Tema sõnavõtt on ajendatud möödunud aasta lõpus lahvatanud reaktsioonist Iru jäätmete masspõletusjaama ehitusele.
Tuginedes nii ametlikule statistikale kui ka Eesti Jäätmekäitlejate Liidu andmetele tekib Eestis aastas umbes 500 000 tonni olmejäätmeid ning sellest kogusest ladestatakse tervelt kaks kolmandiku jätkuvalt prügimäele. Samas on juulis toimunud „prügireformi“ järel Eestis alles vaid viis keskkonnanõuetele vastavat prügilat.
"Kui keegi siiski kurdab, et prügilad jäävad tulevikus tühjemaks, on mure põhjuseks puhtalt konkreetsed ärihuvid ja soov vanadest tegutsemismallidest kinni hoida," sõnab Leppiman. Tema hinnangul on kogu Eestile parem, kui prügi tekitatakse ja ladestatakse senisest vähem ning õnneks saab täna jäätmeid kasutada ka elektri ja soojuse tootmiseks.
"Kuigi tavaliste olmejäätmete kütteväärtus on võrreldav põlevkivi omaga, tambitakse Eestis prügimägedele üle 300 000 tonni energiakasutuseks sobilikke jäätmeid aastas," selgitab Leppiman.
Ühegi teise jäätmekäitlusmoodusega kui masspõletusjaama ja mehaanilis-bioloogilise töötluse tehaste kombineerimisel ei ole võimalik lõpetada olmejäätmete prügilasse ladestamist 50% ulatuses, nagu seda riiklikud taaskasutuseesmärgid 2020. aastaks nõuavad.
"Tõepoolest, meil oleks nii masspõletuse kui ka jäätmekütuse tootmise rakendumisel võimalik olmejäätmete käitlemisel Euroopa mastaabis ka ”ära teha” ehk siis ühel heal päeval olmejäätmeid prügilatesse üldse mitte enam ladestada," lisab ta. "Täna on sellele lähedal üksnes Saksamaa, kes ladestab olmejäätmetest vaid 1%. Kõik Euroopa Liidu edukaima jäätmekäitlusega riigid on täna masspõletuse osakaaluga ca 40%, Taanis on see isegi üle 50%."
Leppiman meelitab samas Tallinna ja Maardu elanikke stabiilsema soojahinnaga. "Kuna jäätmete teke ja hind püsivad erinevalt maagaasist ning puidust valdavalt samal tasemel, siis saab ka jäätmepõletusjaamast väljuva energia hind olema stabiilsem ja odavam teistest kütustest toodetud energiast," lubab ta.
Seotud lood
Täna hommikul kohtusid Tolaram Groupi esindajad eesotsas Sonny Aswaniga Elektrienergia Suurtarbijate Liidu (ESL) juhi Tiit Kolgiga, et arutada elektrituruseaduse muudatustega seotud olukorda.
Riigikogu majanduskomisjon hääletas tänasel istungil Keskerakonna ettepaneku elektrituru avamist edasi lükata maha, kuid keskerakondlased võivad nõuda pikenduse hääletamist riigikogus.
Kinnisvarafirma Ober-Haus juht Tarmo Kase ei usu elektrienergia hinna 30-40% suurust kerkimist tänavu, kuid niisugune hinnatõus vähendaks tema sõnul järsult elektrienergia tarbimist ja tekitaks esimesed tondilossid.
Eesti omanike keskliidu (EOKL) teatel on praeguses energiaturuseaduse arutelus jäetud tahaplaanile Eesti energeetikasektori pikaajalised vajadused, energiajulgeolek ning kodutarbijate huvid.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.