Läti on lõksus

Kuhu on jõutud?

„Majandus on lõksus sügavas languses, kus kõik olulised makromajanduspoliitika hoovad – vahetuskurss, eelarvepoliitika ja rahapoliitika – on kas protsüklilised või neid ei saa kasutada majanduse stimuleerimiseks. See teeb majanduslangusest väljasaamise väga raskeks,“ nendivad autorid.

Lisaks võib saamata jääda ka ohverduste eest lubatud tasu – euro, sest Läti riigi võlakoorem ei mahu senisel kursil enam euroala normidesse.

Läti SKP on 2008. aastast kahanenud 25,5% ning kahaneb IMFi hinnangul tänavu veel 4%. See on juba rängem langus kui USAs läinud sajandi suures depressioonis 1929-1933.

Lisaks tohutule kogutoodangu langusele on laastatud tööturg - 2007. aasta 5,3 protsendilt on töötuse määr kasvanud 22%le ning tõus jätkub.

Pärast kaks aastat kestnud majanduslangust ning tööpuuduse tõusu 22%le, on reaalne tegelik vahetuskurss tipust alanenud vaid 5,8% (buumi ajal kasvas see 38%). Osaliselt on põhjus selles, et Läti kaubanduspartnerite valuutad on odavnenud, teisalt on palgad ja hinnad Lätis alles vähe alanenud – THI, mis 2008. a mais kasvas 17,7% läks miinusesse alles 2009. a viimases kvartalis, nominaalpalgad on 2008 a detsembrist alanenud keskmiselt 10%. Läti latt on jätkuvalt ülehinnatud.

„Nende näitajate põhjal on selge, et hoolimata kaks aastat väldanud maailma suurimast majanduslangusest on enamus loodetud tulemusest alles saavutamata," kirjutavad autorid. Jooksevkonto defitsiidiprobleem on küll peaaegu kadunud, sest import on järsult langenud. „See aga ei elimineeri veel ülehinnatud valuutakursi probleemi,“ nendivad autorid.

Mis on sellistes oludes fikseeritud kursi hoidmise tagajärjed?

See kahjustab Läti väliskonkurentsile avatud sektori konkurentsivõimet, kuna eksport on kallim ning import kunstlikult odav. Ka IMF nendib oma viimases hinnangus Läti majandusele, et võtab aega, enne kui Läti on jälle piisavalt konkurentsivõimeline, et meelitada investoreid investeerima tootmisesse ja väliskonkurentsile avatud sektoritesse.

Samuti kahjustab see üldist investeerimiskliimat – intressid kerkivad järsult, kui investoritel on jälle alust kahelda lati fikseeritud kursis püsimises.

Lisaks kapitali pagemine - IMF prognoosib aastal 2009 finants- ja kapitalikonto defitsiidiks 4,2 miljardit eurot, millele lisaks lahkub 2010. a riigist veel 1,5 miljardit eurot.

Valitsuse käed on seotud – ekspansiivne eelarvepoliitika õõnestab usaldust fikseeritud kursi vastu ning töötab vastu eesmärgile alandada palku ja hindu sisemise devalveerimise kaudu. IMFi abiprogrammi järgi peaks Läti tänavu eelarvepositsiooni parandama veel 6,5% võrra SKPst.

Ka ekspansiivne rahapoliitika majanduse ergutamiseks ei vasta eesmärgile hoida fikseeritud kurssi.

Sügavas majanduslanguses kasvab kiiresti Läti riigi võlakoorem. Kui aastal 2007 oli see vaid 7,9% SKPst, siis alanud aastal kerkib see juba 74%le ning stabiliseerub alles 2014. aastal 89% tasemel SKPst. Sellega ei täida Läti enam Maastrichti kriteeriumi, mille järgi valitsuse võlakoorem ei või ületada 60% SKPst.

„Läti on silmitsi väljavaatega, et pärast aastaid majanduslangust ja stagnatsiooni ei tule ka tasu, mis pidi ohvrid õigustama,“ märgivad autorid.

Pikal langusel ja eelarvekärbetel on rängad sotsiaalsed tagajärjed. Maailmapank on hoiatanud pensionikärbete eest, mis süvendavad vaesust, ning hariduskulude kärbete eest, mis vähendavad õpetajaameti atraktiivsust ja nii hariduse kvaliteeti. Suur väljaränne mujale tööd otsima tähendab tulevikus vähem maksumaksjaid iga pensionäri kohta.

Mis siis on alternatiiv? Autorid väidavad, et devalveerimine, kusjuures kõige olulisem on, et see võimaldab valitsusel kasutada makropoliitika hoobasid, mida on vaja majanduse toibumiseks.

Kuidas aga toime tulla sellega, et 89% laenudest on Lätis valuutalaenud ning devalveerimise korral ei suudaks elanikud enam laene teenindada. Autorid väidavad, et siin on valitsusel mitmeid valikuid. Näiteks saab valitsus konverteerida laenud kriisieelse kursiga kohalikku valuutasse ümber nagu tehti Argentinas. Kodulaenudest võiks seda võimaldada vaid nende laenude osas, mis on võetud tegeliku elamispinna soetamiseks. See tähendab pankadele kahjumeid, kuid valitsus võib osa koormast enda kanda võtta.

Devalveerimisest kasvab inflatsioon. Autorid väidavad, et see oht on väike, kuna praegu on Lätis inflatsiooni asemel deflatsioon, mis on omakorda tõsine oht majanduse toibumisele.

IMFi prognoosi järgi – kui majandus tänavu põhjast läbi saab – ei jõua Läti majandus 2014. aastaks veel 2006. a tasemele, kasvades perioodi peale kokku vaid 13,9%. „Tavatult kehv toibumine nii tohutult suure languse järel,“ kirjutavad autorid.

Autorid leiavad, et praegusel kursil püsimine on seotud isegi suuremate riskidega kui devalveerimine. Pole selgust, kuidas ja millal majandus uuesti normaalse kasvu saavutab.

 CEPRi analüüsi leiad siit.