Bürood paisutavad käivet

LVM Kinnisvara juhatuse liikme Ingmar Saksingu sõnul üllatas teise kvartali lõpp ettevõtet positiivselt, sest käive kasvas 37% ning kasum suurenes 35 korda eelmise aasta sama perioodiga võrreldes.

"Tulemusi mõjutas keskkonna paranemine ja eelnevatel perioodidel tehtud otsused," märkis Saksing, kes ka järgmiselt kvartalilt ootab käibe ja kasumi paranemist.

Lähikuudel võib Saksingu sõnul turgu enim mõjutada euro kasutusele võtmise otsus ning sellega kaasnev hinnatõus. "Sügisel suureneb tõenäoliselt ka tööpuudus, mis võib kaasa tuua teatava müügisurve. Samas suureneb jätkuvalt välismaalaste osakaal meie turul," lisas ta.

"Kuigi jäime eelmise aasta käibele alla, olid käibe- ja kasuminäitajad eelarvele vastavad. Planeeritust väiksem kasum on tingitud eelarvevälistest investeeringutest ettevõttesse ning turundusse. Praegu on käes aeg, kus tuleb investeerida tulevikku, mida me ka jõuliselt teeme," rääkis Uus Maa tegevjuht Mika Sucksdorff. Uus Maa võttis teises kvartalis juurde uusi töötajaid ning tegi investeeringuid.

Järgmist kvartalit ja poolaastat mõjutab Sucksdorffi arvates euro kursi fikseerimine. "Sellega on lõplikult kadunud valuutarisk välisinvestori jaoks ning kindlasti on ka pangad järgmisel poolaastal aktiivsed laenude väljastamisel," sõnas ta. "Samas ei oota veel järgmisel poolaastal Euribori tõusu, mis hoiab laenuintressid inimestele ahvatlevana," lisas ta.

"Firma jaoks oli olulisim tõdemus, et turul on hakanud taas raha liikuma, ning see kajastub ka ettevõtte majandustulemustes," kommenteeris teist kvartalit Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman. Realia Groupi (Pindi Kinnisvara ja ERI Kinnisvara) teise kvartali käive kasvas esimese kvartaliga võrreldes 25% ning kõik kuud olid kasumis, kinnitas Sooman.

"Kinnisvaratehingute arv kasvab, hinnad jätkavad tasapisi tõusmist, investorite huvi suureneb jms. Loodan, et teisel poolaastal hakkab ka lõpptarbijale tunda andma uusarenduste defitsiidile järgnenud suur arendusprojektide otsimine ning mõningane käivitumine. Loodan, et uusi projekte saadakse ikkagi piisavalt käima, muidu hakkavad jälle hinnad moonduma," rääkis teise poolaasta ootustest Domus Kinnisvara arendusdirektor Ingvar Allekand.

Domuse tulemused püsisid teises kvartalis eelarves ning vahendus- ja hindamisteenus jooksvas kasumis. "Kuna meil oli ka eelmine aasta hea aasta, siis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on käive suurenenud mõne protsendi võrra," lisas Allekand.

Me ei ütle, et nüüd algab hinnaralli ja viimane aeg on osta. Tarbijate jaoks on "tark ei torma" põhimõte omal kohal nii praegu kui ka tulevikus. Oma turuanalüüsis toome välja, et tunneme kiire hinnatõusu pärast muret, kuid usume, et tegemist on ajutise nähtusega, millele järgneb stabiliseerumise faas. Küll aga ei jaga me ugrimugrilikku enesehaletsuslikku seisundit, mille kohaselt on meie majandusega kõik halvasti ning üha halvemaks läheb.

Jah, muidugi ei saa välistada eelkõige väliskeskkonnast tingituna majanduse liikumist W-kujulise trajektoori kohaselt, kuid Domus Kinnisvara hinnangul on kinnisvaraturg tervikuna liikumas taas kasvu suunas, kuid see on tagasihoidlik ja eelkõige seotud Eesti üldise majanduskasvuga.

Lähikuudel aktiviseerub büroopindade turg, sest majandussurutisest tingitud allahindlused hakkavad lõppema, leiavad Colliers Internationali analüütikud Eesti ärikinnisvara juulikuu turuülevaates.

Taas tuleb asuda hinnaläbirääkimistele, kuna üürnike majanduslik olukord ei luba üürileandjatel hindu kiire kasvu aegsetele tasemetele taastada.

"Üürileandjad usuvad, et rendihinnad taastuvad kahe-kolme aasta perspektiivis, ja on praegu valdavalt huvitatud lühiajalistest lepingutest. Suuremad rentnikud soovivad jällegi praeguseid hindu maksimaalselt ära kasutada ja üürida A-klassi pindu pikemaks perioodiks," tõi välja Colliers International Eesti investeeringute ja hindamise juht Margus Tinno.

Tinno sõnul jõuavad rahuldava tulemuseni need läbirääkimised, kus üürileandja võtab arvesse üldist majanduskonjunktuuri ja üürilevõtja ei nõua ebareaalseid hindu. "Oleme jõudnud tasakaalupunkti, kus kummalgi osapoolel pole põhjust olla liiga jäik," lisas Tinno.

"Sarnaselt büroopindadega on oodata ka jaekaubanduspindade sektoris järjekordset rendihinna üle peetavate läbirääkimiste vooru," ütles Tinno, rõhutades, et kuigi jaemüügi langus on pidurdunud, võtab sektori taastumine veel aega.

Äärelinna vähem hinnatud asukohas asuvate büroopindade ruutmeetri üürihind on Ober-Hausi andmeil 50-100 krooni, hinnatud asukohas ja hoonetes 100-150 krooni ja kesklinnas 120-180 krooni. Üksikute eksklusiivsete pindade üüritehingud on kesklinnas ületanud 200 krooni piiri.

A-klassi büroopindade vakantsus on Ober-Hausi hinnangul jätkuvalt 15%, kuid äärelinna B-klassi pindadel on see oluliselt kõrgem. Ober-Haus ennustab büroode üürihindade tõusu järgmisel aastal.