Eesti kaardimaksesüsteem on viidud kooskõlla ELi nõuetega ja põhineb reaalsetel kuludel, kommenteeris SEB kommunikatsioonijuht Silver Vohu.
"Eesti süsteem põhineb kahepoolsetel lepingutel ja on avatud konkurentsile," lisas Vohu.
Eesti ja Läti kaardimaksete erisusele viitas täna ka Swedbanki esindaja, kelle sõnul Eestis ei ole mitmepoolseid tasusid ja sama süsteem on kehtiv ka Rootsis, kus kohalik konkurentsiamet on sellise süsteemi heaks kiitnud.
Täna kirjutas uudisteagentuur Leta, et Läti konkurentsiamet trahvis 5,5 miljoni latiga kaardimaksete ja pangaautomaatide kartellis osalenud 22 panka, suurima 2,83 miljoni latise (4 mln eurot) trahvi sai Swedbank.
Keelatud hinnakokkulepe kehtis pankade vahel 1. detsembrist 2002 kuni 7. jaanuarini 2011, kuid pangad osalesid kartellikokkuleppes erineva tähtajaga, edastas uudisteagentuur Leta.
Seotud lood
Erinevalt Lätist kehtivad Eestis kahepoolsed kaardimaksekokkulepped, edastas Nordea Pank viitega oma panga kaardivaldkonna spetsialistidele.
Eesti kommertspangad läksid praegusele kaardimaksete vahendustasude süsteemile üle alles 2008. aastal, enne seda kasutati siingi mitmepoolselt kokkulepitud vahendustasusid, mille eest Läti pangad tänavu märtsis 5,5 miljonit latti konkurentsiametilt trahvi said.
Eesti konkurentsiametis on 2008. aasta kevadel meedias välja käidud kaardimaksete uurimine alles pooleli ja see jätkub, ütles Äripäevale Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots.
Läti konkurentsiameti otsusel ei ole riigipiiride ülest mõju, kommenteeris Swedbanki kommunikatsioonispetsialist Liidia Kaljundi tänast uudist Läti pankade vahelisest kartellist.
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.