Eesti kommertspangad läksid praegusele kaardimaksete vahendustasude süsteemile üle alles 2008. aastal, enne seda kasutati siingi mitmepoolselt kokkulepitud vahendustasusid, mille eest Läti pangad tänavu märtsis 5,5 miljonit latti konkurentsiametilt trahvi said.
Äripäeva küsimustele vastab Sampo Panga kaardivaldkonna juht Ainar Nurk.
Kas sellised pankadevahelisteks ülekandetasudeks, millest Lätis krediitkaardimaksete ja sularahaautomaatide kasutustasud sõltusid, tehakse kokkulepped iga riigi tasandil eraldi, emafirmade tasandil või dikteerivad kokkulepped rahvusvahelised kaardiorganisatsioonid nagu Visa ja MasterCard?
Kokkulepped sõlmitakse pankade vahel iga riigi tasandil eraldi, ilma emaettevõtja ja rahvusvaheliste kaardiorganisatsioonide suunisteta.
Eestis kehtib alates 2008. aasta juunist kahepoolselt kokkulepitud vahendustasude süsteem, mis asendas seni kehtinud mitmepoolselt kokkulepitud vahendustasude süsteemi. See tähendab, et kaks panka lepivad omavahel kokku vahendustasus ilma teisi panku kaasamata.
Eesti konkurentsiamet on samuti alustanud kahel korral krediitkaardi kasutamise tasude uurimist. Kas võib eeldada, et varsti käib ka Eesti Konkurentsiamet välja mingi otsuse koos trahvidega või on need uurimised lõpetatud?
Konkurentsiameti uurimistegevust ja võimalikke otsuseid ei saa turuosaline kommenteerida. Selleks tuleb pöörduda Konkurentsiameti poole.
Kuidas puudutab Läti trahv Eestis tegutsevat Sampo panka?
Danske Bank A/S Eesti filiaal (Sampo Pank) on juriidilise isiku õigusteta Danske Bank A/S-i struktuuriüksus Eestis, mida Danske Bank A/S-i Läti filiaali trahv mitte mingil moel ei puuduta.
Seotud lood
Erinevalt Lätist kehtivad Eestis kahepoolsed kaardimaksekokkulepped, edastas Nordea Pank viitega oma panga kaardivaldkonna spetsialistidele.
Eesti kaardimaksesüsteem on viidud kooskõlla ELi nõuetega ja põhineb reaalsetel kuludel, kommenteeris SEB kommunikatsioonijuht Silver Vohu.
Eesti konkurentsiametis on 2008. aasta kevadel meedias välja käidud kaardimaksete uurimine alles pooleli ja see jätkub, ütles Äripäevale Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots.
Läti konkurentsiameti otsusel ei ole riigipiiride ülest mõju, kommenteeris Swedbanki kommunikatsioonispetsialist Liidia Kaljundi tänast uudist Läti pankade vahelisest kartellist.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”