Statistikast ilmneb, et kuigi eestlaste huvi Leedu vastu on suur, siis leedukad Eestisse otseinvesteeringuid tegema ei kipu, kirjutab Äripäev.
2010. aastal oli leedukate otseinvesteeringute maht Eestisse üle viie korra väiksem kui vastupidi.
Hansabi juhi Aigar Urva arvates peitub põhjus selles, et Eesti majandus on oma arengult Leedust ees olnud. Sel ajal kui paljud eestlased sinna läksid, ei olnud Leedu areng veel sellisel tasemel. „Meiegi viisime oma know-how, mida siin kasutasime, algul üle Lätti ja siis Leetu,“ selgitas ta.
Sedasi on Urva meelest lihtsam liikuda kui teistpidi, kuna neil ei ole siia nii palju uusi asju tuua ja seega pole nii kerge siin konkurentsieelist saavutada.
Teine takistav tegur on Urva sõnul juhtimisstiilide eripära. Leedu juhid on suhteliselt autokraatsed ja tahavad ise otsustada. „Neil tekivad tihti konfliktid siin Eestis ja nad on liiga ise kontrollivad,“ rääkis ta.
Autor: Meelis Mandel, Birjo Must
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti turg on liiga väike, põhjendas mineraalveetootja ASi Värska Vesi juhatuse esimees ja üks omanikest Urmas Jõgeva, miks nad on pürginud üha uutele naaberturgudele.
Meil on kauplused Leedus ja Lätis ning mujale ei plaani laieneda, vastas Büroomaailma kauplusteketti opereeriva ASi Infotark tegevjuht ja üks omanikest Jüri Ross päevaküsimusele.
Leedus tütarettevõtte asutanud Eesti telefonioperaator General DataComm International OÜ tegutseb sealsel turul hoopis energeetika valdkonnas, kirjutab Äripäev.
Rahvusvahelise veebipõhise maaklerfirma Freedom24 analüütikud on välja selgitanud kümme ettevõtet, mille börsile minek (IPO) saab olema alanud aastal finantsmaastiku keskmes. Nende seas on nii tehisintellekti uuendajaid, digitaalse turvalisuse liidreid kui ka kiirmoehiiglasi, lisaks ettevõtteid, mis püüavad positsioneerida ennast mõnedes võtmekategooriates ja meelitada ligi kõige tähelepanelikumaid investoreid.