Peaminister Andrus Ansipi hinnangul on moratooriumi alla sattunud Leedu panga Snorase mõjud eestlastest hoiustajatele kindlasti olemas..
Ansipi sõnul ei saa veel teha järeldusi, sest panga tegelik olukord on alles selgitamisel. Teada on vaid eestlaste deposiitide summa, mis finantsinspektsiooni andmeil ulatub 7,8 miljoni euroni.
"Me teame küll neid deposiitide summasid, mis eestlased sinna on hoiustanud Snoras panka, kuid meil ei ole mitte mingit alust arvata, et üleüldse mingisugune hoiuse kindlustussüsteem peaks rakenduma Snoras panga puhul," ütles Ansip.
Ansip eeldas, et pank avab esmaspäeval taas uksed ega ületa deposiitidele seatud ligipääsupiirangu tähtaega. Kui pank on tuleva nädala esimesel päeval jälle tööhoos, pole seaduse järgi kindlustussüsteemi rakendamine vajalik.
Leedu keskpank peatas kolmapäeval Vilniuse börsil noteeritud kommertspanga Snoras tegevuse ja määras pangale ajutise juhi. Veel detsembris nimetati pank Leedu parimaks.
"Snorase panga juhtum kinnitab meile seda, et halvad üllatused võivad tulla ootamatult ja üle öö," sõnas Ansip. Siiski välistab peaminister Eestis sellised juhtumid, sest neli suurimat Eesti panka on hästi kapitaliseeritud, heade reservidega ja korralikult auditeeritud.
Täna hommikul olid Snorase panga Tallinnas asuv kontor klientidele suletud. Panga koduleheküljel on teade, et panka kontrollitakse ajutiselt. Pank pole oma teate järgi maksejõuetu ega likviidsuskriisis.
Seotud lood
Eile hilisõhtul Leedu keskpangas lõppenud nõupidamisel otsustati jätta Snoras panga klientidele kehtestatud piirangud osaliselt veel jõusse. Vabaks anti esialgu vaid need vahendid, mis panga tegevuse peatamise tõttu ei jõudnud ülekannetena teistesse pankadesse.
Snorase natsionaliseerimise juttude järel oli Leedu keskpangal täna raskusi pankadevaheliste Leedu liti intressimäärade arvutamisega, kirjutab VZ.lt
Leedu keskpank peatas kolmapäeval, 16. novembril kommertspanga Snoras tegevuse ja määras pangale ajutise juhi.
Leedu valitsuse otsus Snoras pank riigistada on esimene kriis Balti panganduses pärast Läti Parex panga riigistamist 2008. aastal.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.