• OMX Baltic0,33%270,76
  • OMX Riga−0,48%881,75
  • OMX Tallinn0,53%1 739,37
  • OMX Vilnius−0,04%1 043,95
  • S&P 500−1,32%5 870,62
  • DOW 30−0,7%43 444,99
  • Nasdaq −2,24%18 680,12
  • FTSE 100−0,09%8 063,61
  • Nikkei 2250,28%38 642,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,32
  • OMX Baltic0,33%270,76
  • OMX Riga−0,48%881,75
  • OMX Tallinn0,53%1 739,37
  • OMX Vilnius−0,04%1 043,95
  • S&P 500−1,32%5 870,62
  • DOW 30−0,7%43 444,99
  • Nasdaq −2,24%18 680,12
  • FTSE 100−0,09%8 063,61
  • Nikkei 2250,28%38 642,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,32
  • 14.11.12, 10:21
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Pangandusliidu sünnivaevad

Euroala valitsusjuhid seadsid küll sihiks, et pangandusliidu kokkulepe peaks detsembris laual olema, kuid üksmeelest ollakse alles kaugel.
Üks jätkuv vaidlusteema on see, kuidas võimaldada pangandusliiduga liitumine riikidele nagu Rootsi, mis rahaliitu ei kuulu.
Euroopa Komisjon on lauale pannud kompromissettepaneku, et pankade üle järelevalve teostamiseks loodakse Euroopa Keskpangas eraldi nõukogu, kuhu kuuluksid kõigi pangandusliidus osalevate liikmesriikide esindajad. Kui Euroopa Keskpanga nõukogu pole vastu, jõustuksid otsused automaatselt. (Euroopa Keskpanga nõukogu, kuhu kuuluvad vaid euroala riigid, kinnitab lõplikult kõik keskpanga otsused).
Rootsit see kompromiss paraku ei rahuldanud. Rootsi rahandusministri Anders Borgi sõnul tähendab see olukorda, kus järelevalvenõukogu pooltel liikmetel on vetoõigus ja teistel ei ole.
„See ei ole võrdne kohtlemine,“ vahendas Borgi Wall Street Journal.
Rootsi nõuab muudatust ELi aluslepingutes ja Euroopa Keskpanga põhikirjas, et anda uuele järelevalvekomisjonile otsustamise voli. Alternatiiv on pangandusjärelevalve väljaviimine Euroopa Keskpangast, et kõiki pangandusliidus osalevaid riike koheldaks võrdselt.
Eesti toetab samuti euroala väliste riikide jaoks sobiva lahenduse leidmist.
„Minu sõnavõtus oli ka oluline punkt see, et saaks mitteeurotsooni riikidele asja huvitavamaks. See tähendab, et neil oleks huvi liituda,“ ütles rahandusminister Jürgen Ligi eile kohtumise järel. „Ega riigid ei taha ju ilma hääleõiguseta jääda. See on üks kindel töösuund. Otsitakse kompromissi, ehkki keskpanga alla minekust ilmselt enam eemaldumist ei ole.“
Anders Borgi sõnul tuleb aluslepingute muudatuse teema lauale panna ja seda on valmis toetama ka Saksamaa ja Soome, kuid enamus liikmesriike siiski mitte. Kuna pangandusliidu loomine eeldab heakskiitu kõigilt 27 liikmesriigilt, võivad need vaidlused kokkuleppe sündi viivitada.
Saksamaa juhib nende riikide gruppi, kelle sõnul on olulisem saada õigesti paika pangandusjärelevalve struktuur kui üliambitsioonikast ajakavast kinnipidamine.
Samuti ei ole Saksamaa loobunud veendumusest, et ühtne pangandusjärelevalve peaks hõlmama vaid süsteemselt olulisi suurpanku.
Euroopa Komisjoni siseturuvolinik Michel Barnier ütles eile, et komisjon jätkab lahenduste otsimist, mis oleksid vastuvõetavad ka Rootsile.
„Mingi kompromiss küpseb, kuid millal, ei oska öelda,“ ütles Ligi.

Seotud lood

Uudised
  • 03.12.12, 09:25
Rootsi pidurdab euroala pangandusliitu
Rootsi rahandusminister Anders Borg sõidab täna-homme Brüsselis toimuvale ELi rahandusministrite kohtumisele vetoga tagataskus.
Uudised
  • 13.11.12, 10:21
Pangandusliidu sünd on veel kaugel
Rootsi rahandusminister Anders Borg ütles enne ELi rahandusministrite kohtumist, kus arutatakse ka pangandusliidu loomist, et kompromiss on kaugel.
Uudised
  • 17.09.12, 08:15
Pangajärelevalve osas Rootsi eri meelt
Euroopa Komisjoni praegu esitatud kujul ei ole euroala ühtse pangandusjärelevalve ettepanek Rootsile aktsepteeritav, mis asetab keerulisse seisu ka Eesti, kus pangandusturu suurimad pangad on Rootsi pangad.
  • ST
Sisuturundus
  • 30.10.24, 09:00
Turvapartner peab alati käima mitu sammu ees: mis tagab ühe sündmuse õnnestustumise?
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele