Lähitulevikus on võimalik palgasurve väike kasv, ütles Swedbanki Balti investeerimiskeskuse analüüsi osakonna juhataja Kristjan Tamla.
"Tööhõive on juba jõudnud buumieelsele tasemele, kus suur osa kvalifitseeritud tööjõust on tõenäoliselt töökoha leidnud. Lisaks on viimased signaalid avalikust sektorist viitamas riigitöötajate palkade kasvule," rääkis ta.
Viimase viie kvartali jooksul on nii aastane nominaalne kui ka reaalne palgakasv püsinud suhteliselt stabiilsena, vastavalt 6% ja 2% taseme lähedal. Võrreldes 2008. aasta tipuga on reaalpalgad siiski veel ca 4% võrra madalamad.
"Kui tööhõive kasv oli III kvartalis kõige kiirem siseturule orienteeritud sektorites, siis tugevnenud palgasurvete märke nendes sektorites veel ei paistnud. Ekspordile orienteeritud töötleva tööstuse palgakasv oli endiselt keskmisest kiirem. See on majanduse konkurentsivõime aspektist positiivne märk, sest eksportiv tööstus ei ole sunnitud töötajate hoidmise nimel siseturu sektorite palgatõusuga kaasa minema," kinnitas Tamla.
"Lisaks pöördus III kvartalis taas tasakaalu tootluse ja palgakasvu omavaheline suhe – esialgsetel andmetel kasvas töötaja kohta loodud lisandväärtus palkadest natuke kiiremini," lisas ta Swedbanki pressiteate vahendusel.
Seotud lood
Statistikaameti andmetel suurenes kolmandas kvartalis palk kõige rohkem Järvamaal, kus inimesed teenivad aastataguse ajaga võrreldes 10,8 protsenti rohkem, kirjutab Järva Teataja.
Keskmine brutokuupalk oli 2012. aasta III kvartalis 855 eurot ja brutotunnipalk 5,21 eurot, teatab statistikaamet. 2011. aasta III kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 5,7% ja brutotunnipalk 8,1%.
Vaatame oma palgapoliitikat praegu ümber ja kavatseme paremate oskustööliste ja operaatorite palka tõsta, ütles Pärnumaa kasespoonitootja OÜ Valmos tegevjuht Heiki Vahermets.
Surve palgatõusuks on täiesti olemas ja me oleme selle survega arvestanud ning seda isegi ennetanud, ütles Tallinna Kaubamaja juht Raul Puusepp.
Tulev aasta toob ettevõtjatele hulganisti lisakulusid erinevate maksude ja seadusemuudatuste näol. Kindlasti tuleb tegeleda kulude kärbetega hoidmaks jätkusuutlikku konkrurentsieelist turul. Selleks peab olema esimene samm taotleda paremad krediidi rahastuse tingimused. Pane rahastajad proovile laenuvõrdlusportaalis Sortter!