Kui Margus Linnamäe ei oleks olnud olemas meie jaoks, siis on küsitav, kas me seda ettevõtte ülevõttu üldse oleks teinud. See oli nagu vastupidises järjekorras – Margus Linnamäe oli kuulnud kuskilt, et Schibstedil on kavatsus müüa ja et on mingisugune ebakindlus ja ebaselgus. Kui tema ei oleks tulnud, siis me võib-olla oleks hakanud kedagi otsima ja leidnud vastuvõetava variandi, aga kuivõrd tema ise otsis meid üles küsimusega, kas on probleeme ja temal oli teadmine ja mure ainult selles, et kui Eesti Meedial on probleeme, siis võib neid olla tervel Eesti ajakirjandusel.
Sellised kuulujutud ju käisid, et kas üks grupp võtab kõik üle ja tekib Eestis totaalne ühe grupi võim, mida paljud inimesed tegelikult põhjendatult pelgavad. Käisid ka Gazpromi spekulatsioonid, mida Ekspress Grupp ise levitab ja mis on täiesti välja mõeldud. Igasuguseid spekulatsioone oli ja tema siis tahtis teada, mis toimub ja niimoodi see jutt meil veeres kuni veeres sinnani välja, et me jõudsime kokkuleppele, et tema, kui vajadus on, tuleb meie üritusse finantsinvestoriks. Alles siis hakkasime ettevõtte väljaostmist ka Oslos tõsiselt rääkima.
Kuni meil ei olnud finatnsinvestorit, seni ei olnud mõtet seda teemat üles tõsta, sest meie enda juhtkonna rahakott ei oleks võimaldanud sellistest rahadest rääkida ja ka üksi pank ei oleks meid võtnud tõsiselt, kui me oleks läinud sinna tühjade taskutega. Ühegi teise potentsiaalse investoriga me ei rääkinud ja mingisugust konkurentsi ja rebimist, mingisugust otsimist tegelikult ei olnud.
Kas ei olnud siis rohkem kedagi, kes oleks veel pöördunud teie poole?
Neid oli küll, ma arvan neid oli paarkümmend erinevat ja mitte ainult üksikisikut, vaid ka kõiksugused riskikapitaliste, finantsinvestoreid ja nii edasi, kes nägid mingit võimalust, aga me ei alustanud mitte kellegagi läbirääkimisi. Sest see on nagu arusaadav, et kui on juhtkonnapoolne väljaost, siis Schibstedi suhtumine oli selline, et see ei saa olla läbipaistmatute või kahtlaste huvidega investor, vaid see peab olema absoluutselt läbipaistev ja juhtkonnale aktsepteeritav. Juhtkond on 15 aastat töötanud Schibstediga koos, nemad usaldavad meid. See, kelle meie valime, on ka nende jaoks usaldusväärne. Selletõttu kõiki teisi võimalikke investoreid, kes pöördusid otse Oslosse, mitte ka meie poole, neid lihtsalt ei võetud jutule.
Kas võib öelda, et see, et Eesti Meedia jääb seniste juhtide kätte, oli kindel ja küsimus oli ainult selles, kust leida raha?
Kindlaks sai see juunikuus eelmisel aastal, kui Schibsted otsustas Baltikumist välja tulla ja keskenduda ainult kuulutuste ärile väljaspool Skandinaaviat. Ülejäänud aasta otsisime koos juhtkonnaga võimalikke variante, aga kuivõrd eeldus oli selles, et läbi läheb ainult see variant, mis on läbipaistev ja soliidne meediafirma, siis neid väga palju ei olnud. Põhjamaade paar-kolm firmat oleks võinud kõne alla tulla ja nendega läbirääkimistel erinevatel põhjustel ei jõutud lahenduseni. Oleks olnud variant, et Schibsted jätkab ise, aga see oleks tähendanud firma olulist restruktureerimist – mingite Schibstedi portfelli arvestades ebaoluliste üksuste mahamüümist või ühendamist või Schibstediga liitmist ehk siis meie silmis üsna tõenäoliselt Eesti Meedia sisulist likvideerimist. Meie panime teise projekti – kuidas Eesti Meediat kui tervikut ülebaltikumilist ettevõtet arendada ja säilitada. Nad ütlesid, et see on hea variant, et kui teil on entusiasmi-tahtmist ja finantse, siis meie toetame ning nii me alles juulis sellel aastal alustasime MBO (management buyout ehk juhtkonnapoolne väljaost - toim) läbirääkimisi.
Lisaks Linnamäe toele te saite ka pangast laenu?